Posts tagged Vana-Kastre

Kalaadriuse pildid Vana-Kastre ja Uue-Kastre linnustest

vana_kastre_piiskopilinnus_ver_0_5_by_kalaadrius-d8c9u8j

Keskaegse Vana-Kastre piiskopilinnuse joonis, mille võib vist (sarnaselt Ed. Ph. Körberi kunagiste joonistustega) liigitada “fantastiliste” joonistuste hulka. Tegelikkuses napib informatsiooni selle kohta, milline linnus välja võis näha, ning samuti näib puuduvat täpne (arheoloogiliste andmetega kinnitatud) linnuse põhiplaan.

Vana-Kastre linnus (saksa Oldenthorn, Altenturm, Alt-Kaster) paiknes Tartust kümmekond kilomeetrit Emajõge pidi allavoolu ning selle peamine ülesanne oli Emajõe idapoolse veetee kontrollimine (nii idast tulevate rüüsteretkede tõkestamine kui ka jõgepidi liikuvate kaupade tollimine). Esimesed kirjalikud teated linnusest pärinevad aastast 1342, samas on oletatud, et juba enne kivilinnuse ehitamist paiknes sellel kohal samu ülesandeid täitev puidust (torn)linnus.

Seoses Uue-Kastre linnuse rajamisega Tartust circa kaks korda kaugemale Emajõe allavoolu langes ka Vana-Kastre linnuse tähtsus. Liivi sõjas (1558-1583) linnus purustati, ent ehitati arvatavasti uuesti üles ning hävitati lõplikult Vene-Rootsi sõjas (1656-1661).

Lahtisi otsi:
*) … on muidugi palju, aga üheks huvitavamaks on võib-olla küsimus, kas linnuse juures paiknes ka Emajõe liiklust sulgev veetõke? Sellel pildil tõket pole, kuna pilt peaks kujutama “hilisemat” aega – nimelt aega, mil oli juba olemas Uue-Kastre linnus ning seega polnud (arvatavasti) enam põhjust-vajadust Vana-Kastre juures veeteed täiendavalt tõkestada.

http://kalaadrius.deviantart.com/art/Vana-Kastre-piiskopilinnus-ver-0-5-504343891

uue_kastre_piiskopilinnus_ver_0_5_by_kalaadrius-d8ryty3

Keskaegse Uue-Kastre piiskopilinnuse ‘fiktsionaalne’ rekonstruktsioon. Kuigi kivilinnuse joonis toetub linnuse asendiplaanile 17. sajandist, on tornide/müüride/ehitiste välised kujud ja kõrgused suuresti oletuslikud.

Uue-Kastre (saksa Warbeck, Warbecke, Warenbecke, Varbek) piiskopilinnus paiknes “Emajõe vasakkaldal 12 km enne Emajõe suubumist Peipsisse.” ( et.wikipedia.org/wiki/Uue-Kast… ) Tegemist oli strateegiliselt hästivalitud kohaga, kuna linnus paiknes Emajõe suudmeala suurte rabade piirimail: kohas, millest idapool oli raske leida “jalatäit kindlat maad” kindlustuste rajamiseks. Tõenäoliselt võttis Uue-Kastre linnus üle senise Vana-Kastre linnuse funktsioonid (idast tulevate rüüsteretkede tõkestamine ja jõgepidi liikuvate kaupade tollimine), kuna viimane oli rajatud “liiga sügavale sisemaale” ega suutnud seetõttu pakkuda kaitset kõigile Tartust ida pool paiknevatele asulatele.

Linnuse esimene kirjalik mainimine pärineb aastast 1392. On mainitud, et linnuse juures paiknesid “palgid üle Emajõe”, mis tõenäoliselt täitsid jõetõkke funktsiooni. On ka oletatud, et linnuse nimigi on sellest tuletatud: ~’Warbeck‘ tulenevat saksakeelsest ‘Wehre das Baches‘, mis tähendab jõetõket ( register.muinas.ee/public.php?… ). Linnuse käekäik pärast keskaega: Liivi sõjas (1558–1583) sai linnus purustusi või koguni hävitati, ent taastati pärast seda ning säilis rohkemal või vähemal määral läbi 17. sajandi sõdade. Linnus hävis lõplikult Põhjasõjas (1700–1721).

Lahtisi küsimusi:
*) Kuidas palkidest veetõke tegelikult välja võis näha? Ainus keskaegne näide veetõkkest, mida ma tean, on Konstantinoopoli Kuldsarve lahe suur kett-tõke, aga selle ja Tartu piiskopkonna veetõkete vahele on ilmselt raske mingeid paralleele tõmmata;
*) Pildi proportsioonid veidi paigast ära? Vähemalt selline mulje on nüüd, pärast pildi valmimist; tundub, et linnuse / eeslinnuse ehitised võiksid ehk natukene suuremad olla.

http://kalaadrius.deviantart.com/art/Uue-Kastre-piiskopilinnus-ver-0-5-530704155

 

Leave a comment »

Külapass — Vana-Kastre küla

vanakastrekaartEsmamainimine 1342

Loodusmaastik:
Emajõgi
Emajõe kaldapealsed (uue ja vanajõe harud)
Luutsna jõgi

Pärandkultuur:
Luunja sild
Vana-Kastre parvekõrts
Vana-Kastre sadamakoht
Vana-Kastre veski
Vana-Kastre koolimaja, vaestemaja
Kultuurimälestised:
Vana-Kastre linnuse territoorium 13-16. saj.

vanakastre1

Elanikud:
1970. a. – 88
1980. a. – 79
1990. a. – 74
2000. a. – 60
2010. a. – 68
2015. a. – 63

Kaunid kodud:
perekond Kandimaa Kivimäe talu 2004
perekond Tootmaa Pärna talu 2004

vanakastre3

Vana-Kastre linnus Tollimäel

Luutsna suudmes asuvat küngast peetakse muinaseestlaste linnuseks.
Vana-Kastre linnuse valmimisaeg ei ole täpselt teada, aga 1342. a. mainiti siinset linnust esmakordselt juba ürikuis. Kindlusel oli kolm torni kõrgusega 15 m, neid ühendas 7 m kõrgune müür. Idaosas asus allalastav sild. Kogu kindlus oli ümbritsetud 3 vallikraaviga, mille asemed veel aimatavad.
Kastre nime tekkimisel on kaks võimalust 1) vene sõna kostjor, mis tähendab tuleriita, lõket (võib-olla viitab signalisatsioonile lõkketulega?), kuid ka kantsi ehk linnust; 2) tollal siinsete katoliku vaimulike hulgas kasutusel olnud ladina keele sõnad castrum = kindlus, kindlustatud linn, linnus; castra = sõjalaager, sõjateenistus; kõlalt neile lähedane on ka claustrum = suletud koht, paik, mis kaitseb juurdepääsu teisele tähtsamale kohale. Allikad ja pärimused on ebamäärased, kuid nad seovad vaadeldavat paika ikka ja jälle munkadega.
Vana – Kastre linnuse juures endise Linnakese talu maal asus väike alevik (eeslinnus) – Muugelinn, kus oli ka kõrts ja veski. See paiknes Emajõe kaldal ülesõidukoha ja kindluse eesõue vahel.
Siinsed linnused pidid otseselt oma kontrolli all hoidma Emajõe veeteed, et tõkestada vaenlase sõjasalkade ootamatut kallaletungi Tartule idast. Samuti käis linnuste kohustustesse tollimaksude (sellest ka Vana-Kastre rahvapärane nimi – Tollimägi) kasseerimine Emajõel veetavatelt kaupadelt.
Tulirelvade kasutuselevõtuga langes linnuse sõjaline tähtsus oluliselt juba enne Liivi sõda. Sõja algul, juulis 1558. a. läks linnus võitluseta ja tervena Vene vägedele, väike kaitsemeeskond põgenes. Sajand hiljem, 1656.a., linnus hävis sõjatules. Meie päevini on säilinud vaid mullakamaraga kattunud varemed, vallikraav ning Emajõe madala veeseisu ajal märgatavad vesitõkke (silla) jäänused kaldaliivas ja vees. Mäe jalamil muistsel asukohal kasvab dekoratiivse võraga jalakas, mida peetakse ohvripuuks.

Pildid:
register.muinas.ee
ra.ee

Leave a comment »