Külapass — Tammevaldma küla

tammevaldmakaartEsmamaining 1582. a. revisjonikirjades (Thammenvaldma)

Loodusmaastik:
Luutsna jõgi
Tamme järv
Kunnimägi

Kultuurimälestised:
Külakalmistu

tammevaldma3

Pärandkultuur:
Ollioru tuulik
Tamme kabeli kants
Magasiaida koht Kunnimäel

Elanikud:
1970. a. – 103
1980. a. – 86
1990. a – 55
2000. a. – 59
2010. a. – 54
2015. a. – 62

Kaunid kodud:
Vilbert Jaakson Tamme talu – 2002
prk. Palgi Pihlaka talu – 2007
Jänese talu (prk. Kooskora) – 2014

tammevaldma2

Murueide tütred

Kord läinud üks noor kütt maikuu esimasel õhtal metsa. Juhtunud ühe ilusa lagendiku pääle, aga omaks imestuseks näinud ta lagendikul hulga neiusid tantsivat. Aga kui imelikult. Pole jalgadega maa külge puutunud, vaid lausa õhus heljunud nad. Üks olnud suurem kui tõised. See olnud nagu valitsejanna nende seas. Viimaks võtnud kütt julgust ja ütelnud:
“Võtke ka mind eneste sekka.”
“See on võimata,” ütelnud suurem piiga, “sina oled surelik, patune inimene, aga meie oleme pühad suremata murueide tütred.”
Aga rääginud piiga edasi:
“Et sina oled meid juhtunud nägema, tahan selle mälestuseks sinule ühe sõrmuse anda. Nii kaua, kui sa seda kannad, ei saa ilmamured sinu elurõõmu mitte rikkuma.”
Tõmbanud sõrmukse, andnud nooremehele kätte, selle pääle aga hakanud nad ise ikka kõrgemale tõusma ja silmist ära kaduma, viimaks kadund tõised ära, aga sõrmuse kinkija paistnud veel. Noormees vaatanud hommikuni, siis olnud neiu asemel ainult Ehatäht näha.

E 27530/1 (12) < Varssavi < Võnnu khk. – Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja regieeris Mare Kõiva 2004

http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

tammevaldma1

Pahuseloits

Paake, pahus, paake,
pahus, paake, pahus!
Pahusel ei ole paika,
kos rauda ei raeta,
mõõtu ei mõõdeta.
Ristteel paal neljäpä õhtul
kume kuuski, hele tamme,
kus hundid ei unda,
soed ei sõida,
metsalised ei marsi.
Paake, pahus, paake,
pahus, paake, pahus!
Kos käod ei kuku,
linnud ei laula,
ühegi inimese hing ei käi.
Aamen igavest.

E, StK 36, 56 (88) Võnnu khk
M. Kõiva Eesti loitsud (2011)

pildid
rahvamuusikakool.ee
mellistekool.blogspot.com

Leave a comment »

Külapass — Sudaste küla

sudastekaartEsmateated 1582. a. revisjonikirjades (Rääbnitse)

Elanikud :
1970. a. – 105
1980. a. – 109
1990. a. – 74
2000. a. – 86
2010. a. – 90
2015. a. – 80

Loodusmaastik :
Luutsna jõgi
Kaikjärv

sudaste1

Kultuurimälestised:
Sudaste küla asulakoht
Kivikalme “Vareselepik“
Külakalmistu

Pärandkultuur:
Sitika tuulik
Prilli talu karjamõis
Prilli talu kõrtsikoht
Prilli talu riikliku geovõrgu punkt
Sarakuste koolimaja asukoht

Kaunid kodud:
prk. Muuga Sulevi talu – 2001
Oru talu – 2009
Sõstra talu – 2009
Tuule talu – 2010
Korterelamu Kisla 1 — 2015

sudaste2

 

Ühekorra hakanud üks mees õunapuid istutama. Auku kaevates leidnud ta august ühe pisukese vanamehe, kel küünra suurune habe olli. See kohe vastu paluma: “Jätke see koht maad kaevamata, ma tasun su vaiva rikkalikult ära. Su põld õnnistab siis iga aasta, aga ära sa mind enam siia kiusama tule!”
Mees lubab ka oma sõna pidada ja ta ajas augu maaga kinni. Mehe põld õnnistanud ka sel aastal väga hästi. Ka teise aasta õnnistanud põld häste. Mees läinud aga ahneks, tahtnud, et see vanamees talle raha ka kasvataks. Läinud sinna augu juure, kaevanud selle lahti ja kohe tulnud ka see vanamees jälle sinna ja küsinud: “Mis sa ahnepäits veel minust tahad? Kas sa põllust küllalt ei saa, et sa minno jälle kiusama tullid.” Seda üteldes löönud ta mehele kepiga sääri pitti ja ütelnud: “Kui mina kaon, siis kadugu ka see minu antud vara inimeste käest ära!” Kohe olnud ka vanamees ja see haud kadunud.
Kui peremees kodu läinud, leidnud ta ka oma aida tühja olevat. Vanamees olli andnud ja olli ka võtnud.

E 27391/2 (21) < Võnnu khk. – Peeter Rootslane < Jaan Jõgever (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004

http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

sudaste3
Viljasõnad

Viskan rukist, ei lustet,
viskan odra, ei ohakast,
viskan kaera, ei kasteheina,
viskan lina, ei nälgheina!

Viljakoristus

Kokku, kokku, põllukene,
kodu, kodu, kotti, kotti,
astu aita, sada salve,
tuhat vakka tuuliteri,
sada vakka salveteri!

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. (1969-1974)

Pildid
postimees.ee
register.muinas.ee
Carl Sarap

Leave a comment »

Külapass — Sarakuste küla

sarakustekaartEsmateated 1582. a. revisjonikirjades (Sarakutz)

Pärandkultuur:
Sarakuste mõis
Sarakuste mõisa teenijatemaja
Sarakuste küla veski asukoht
Kobratu sild

Kultuurimälestised:
Kalmistu „Munkade surnuaed“

sarakuste2

Loodusmaastik:
Emajõgi
Agali järv
Kullimägi

Elanikud:
1970. a. – 86
1980. a. –72
1990. a. – 59
2000. a. – 64
2010. a. – 61
2015. a.  – 71

sarakuste1

Sarakuste mõis

Sarakuste mõis (saksa k Sarrakus) loodi 18. sajandi teisel poolel, mil ta eraldati Kurista mõisast. Mõisal on olnud palju omanikke. Ta on erinevatel aegadel kuulunud nii von Hassedele, von Bulgarinitele kui ka Thomsonitele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõis von Nolckenite omanduses. Mõisa viimane omanik oli Sophie von Nolcken.

Mõisasüda paiknes Emajõe kõrgel paremkaldal. Kahekorruseline historitsistlik peahoone püstitati mõisa arvatavasti 19. sajandi keskpaigas. Hoonel oli kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Hoone vasakus otsas oli pikk kahekorruseline tiibehitis, mille teine korrus oli kujundatud lahtise sammastikuga. Peasissepääsu ääri kaunistasid väikesed obeliskid.

Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas Emajõe kaitselahingutes 1944. aastal. Sõja järel taastati hoone ühekorruselisena, kuid kaasajal on seegi varemetes. Alles on põhiosa esimese korruse müürid. Lähedal asunud arvukatest kõrvalhoonetest on enamikus järel armetud riismed, paar tervet hoonet on tundmatuseni ümber ehitatud.

vaata lisa http://www.mois.ee

sarakuste3

Kudas kaltsuajaja rikkaks sai

Ühes väga vanas mõisas elanud korra üks herra. Äkisti hakanud sääl üks hääl nagu vaim põranda alt karjuma: “Ma tõusen! Ma tõusen!”
See hääl ei andnud enam rahu sugugi. Herra lasknud enesele viimaks uue mõisa ehitada. Arvanud, et kuri vaim vanas mõisas elamas on.
Ühel õhtul tulnud üks kaltsuajaja ja palunud mõisaherra käest öömaja. Herra mõtelnud: “Ma annan talle oma vana mõisa öökorteriks. Las’ vaimud võtavad ta õnneks pääle!”
Juhatanud kaltsuajaja vana mõisa. Kaltsuajaja hakanud kõige päält ahju kütma. Tahtnud sooja tuba saada. Korraga hakanud hääl hüüdma: “Ma tõusen! Ma tõusen!”
Kaltsuajaja hirmu täis. Mõtleb: siin on päris kurjavaimude pesa! Panen ma jooksma, võib vaim järele tulla. Saagu, mis saab, ma ütlen: “tõuse pääle!”
Ütelnudgi: “Tõuse pääle!”
Kohe läinud põrand praginaga lõhki ja suur raha-kast tõusnud põranda alt ülesse.
Mees läinud vaatama: kast üsna raha täis. Mees loopinud kõik kausid ree päält maha ja ajanud suure vaevaga rahakasti ree pääle ja läinud oma teed.
Herra täinud teisel päeval meest vaatama. Ei enam meest kusagilgi. Saatnud siis oma mehe kuulama, kas hääl veel vana viisi hüüab. Ei enam kuulda midagi.
Herra saatnud teomehed põranda alla otsima. Näinud: põrand olnud lõhutud. Teomehed leidnud põranda alt kasti aseme.
Herra ehmatanud seda kuuldes ära. Tulnud meelde, et korra vanast raamatust lugenud, ses vanas mõisas olla mõisa asutaja vara kõik koos. Selle varanduse oli kaltsuajaja nüüd kõik ära viinud.
Kaltsuajaja saanud selle varandusega Peipsis kõige rikkamaks meheks. Kui ta veel ära ei ole surnud, elab ta praegu uhkesti ja suuresti.
“Raha-augu jutud. Rahva suust kokku korjatud” Matthias Johann Eisen
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/raha/12.html

 

Pildid
loodus.keskkonnatinfo.ee
register.muinas.ee
mois.ee

Leave a comment »

Külapass — Poka küla

pokakaartEsmateated 1550. a. – mõisa pantimine Paul Bockile (Buckenhof, Heidhof), 1582. a. revisjonikirjades mainitud Poka (Heitho) küla

Loodusmaastik:
Poka järv

Kultuurimälestised:
Ohvriallikas „Põrguvaluläte“
Põlispärnad ja vana ohvrikoht

poka4
Pärandkultuur:
Poka kuivati
Poka mõis ja vallamaja
Poka veski
Häido küla asukoht

Asutused:
Mäksa vallavalitsus

Elanikud:
1970. a. – 113
1980. a. – 100
1990. a. – 66
2000. a. –  99
2010. a. – 95
2015. a. – 90

Kaunid kodud :
prk. Väljaots – 2000
prk. Mäekala – 2004
prk. Sova – 2007
“Eesti kaunis kodu” — Mäksa vallamaja — 2015

poka1
Näkineiu ja tuule sündimine

Vanataat olli enesele ühe tüdruku ja tallipoisi võtnud, kes tema pikse- või pikkerihooste eest pidid hoolt kandma. Suvi läks ju pia mööda ja vanataat olli oma uute orjadega väga rahul, nõnda et ta neile ja luba andis ka maa pääle mõnikord kaema minna, aga selle tingimisega, et iga kord parajal ajal tagasi tulevad. Ükskord palusid nad jälle vanataati, et see neile luba annaks maa pääle minna. See ei keelanud ka neid minemast. Kohe, kui nad ära läinud, saanud nad ühte pulma, sääl söödud ja joodud kuni hommikuni, siis alles saanud vanataat aru, et teda ta teenrid olid petnud ja maapäälist lusti paremaks arvanud kui teda teenida, ja kohe saatis neile sõnumit, et aeg on ju koju tulla. Aga need ei pannud vanataadi sõnumist tähelegi, vaid pidasid ikka oma lusti edasi. Kui sõnumikud taadile seda täätasid, et tema teenrid mitte hästi sõnavõtlikud ei ole, siis pandis vanataat tüdruku vetevalla valitsejaks (näkiks) ja poisi lõi tema tuuleks. Ja ta ütles veel, et näkk peab nii kaua veen olema, kuni ta järve või jõe, kus ta sees on, ära jõuab auruks teha, ja tuulele ütles, et see piab nii kaua mööda ilma ümber jooksma, kuni keegi teda näeb ja kuni ta oma kerget meelt on parandanud.

E 17220 < Võnnu khk. – Peeter Rootslane < K. H. (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003 http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

poka3

Lambavilla sõnad

Sirgu, sirgu, siidivilla,
kasva, kasva, kaunist villa,
sirgu siidi pehmuseks,
kasva vaksa pitkuseks!
Hunt eemale!

Susi, söö soost samlit,
mädajärvest mättit,
näri tammevõsusit!
Ära otsi minu hobest,
ära vahi minu varssa,
ära levvä minu lehmä,
ära sihi minu siga,
ära luura minu lammast,
ära kae minu karja!

Eesti rahvalulud. Antoloogia.- 1969 – 1974

Fotod
maksavald.ee
muinas.register.ee

Leave a comment »

Külapass — Mäletjärve küla

mäletjärvekaartEsmateated külast 1536. a. (Ellechtoja)

Kultuurimälestised:
Külakalmistu
Hiiemägi – Annemägi ehk Kulbimägi
ohvriallikas Silmaläte

Pärandkultuur:
Mäletjärve veskikoht
Mäletjärve kõrtsikoht
Miina karjamõis (Uusi talu)

mäletjärve2

Elanikud:
1970. a. – 76
1980. a. – 71
1990. a. – 39
2000. a. – 52
2010. a. – 52
2015. a. – 49

Kaunid kodud:
prk. Saluoks – 2000
prk. Timmermann – 2001
prk. Kondike – 2005
Laane talu – 2009
prk. Timmermann Järvekaja talu – 2011

Loodusmaastik:
Mäletjärve oja
Lavatsi järv
Punase liivakivi paljand
Paeläte
Silmaläte

mäletjärve4

Silmaläte

Meie allikast räägib rahvasuu, et sääl olevat käinud rikkad kui vaesed end pesemas ja joonud seda vett, siis kadusid kõik valud ja haigused. Siis muidugi anti allikavaimule raha ja kõiksuguseid kallid asju, ning see allik kannab praegugi terviseallika nime.

ERA II 241, 132 (2) < Võnnu khk., Mäksa v., Mäletjärve k., Musta t. < Räpina khk., Meeksi v., Aravu k. – Evald Johannes Härmson, Sarakuste algkooli õpilane < Eduard Härmson, 69 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda

http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

mäletjärve5

Urbimissõnad

Jalad kergeks,
silmad selgeks,
näpud virgaks,
tarka meelt pähe,
hääd sõnad suhu!
Hoia kurja silma eest!

Issand taiva kuningas,
hoia kurja meele eest,
hoia kurja mõtte eest,
sinitside silmade eest
ja murutsede mutikate eest,
sina, taiva taadike!

Eesti rahvalulud. Antoloogia.- 1969 – 1974

Fotod:
register.muinas.ee
looduskalender.ee
hiis.ee

Leave a comment »

Külapass — Mäksa küla

mäksakaartEsmateated: 1541. a. mõisaomanik Johann Mecks (Meckshof)

Loodusmaastik:
Emajõgi
Mäksa mõisa park 19. saj. (8,8 ha 52 puuliiki)

Kultuurimälestised:
Mäksa mõisa peahoone 18./19. saj.
von Essenite hauakabel 19. saj.
Mäksa mõisa kalmistu
Asulakoht Agali
Asulakoht Rebase
Külakalmistu Agali

mäksa1

Pärandkultuur:
Mõisa sepikoda
Mõisa karjalaut
Mõisa kärnerimaja
Mõisa kõrvalhoone
Mäksa sadam
Kalda talu

Elanikud:
1970. a. – 145
1980. a. – 154
1990. a. – 121
2000. a – 124
2010. a. – 130
2015. a. – 108

Kaunid kodud:
prk. Kalberg  — 2005
prk. Raudoja — 2008

mäksa2
Mäksa mõis

Mäksa mõis (saksa k Mäxhof) pärineb keskajast ning seda on esmamainitud 1555. aastal. Mõis on saanud oma nime tollaste omanike Meckside järgi. Hiljem on mõis vahetanud palju omanikke – peale Põhjasõda on ta kuulunud nii Schübteritele, von Loewensternidele kui ka von Essenitele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Otto von Essen.

Mõisasüda asub Emajõe maalilisel paremkaldal. Peahoone vanem, kahekorruseline osa on ehitatud varaklassitsistlikuna 18.-19. sajandi vahetusel. 19. sajandi teisel poolel lisati ta parempoolsesse otsa ühekorruseline historitsistlik, hilisklassitsistlike sugemetega tiibhoone, mida iseloomustavad kaaraknad ja lamedad kolmnurkfrontoonid. Sissepääs asub vana ja uue osa vahel paiknevas nurga all oleva seinaosas. Seda kaunistab nurgakvaadrite imitatsioon ja kaarfrontoon.

Kaasajal on mõisahoone eravalduses ning seda on viimastel aastatel paljus restaureeritud. Kõrvalhooned on enamasti kas hävinud või varemeis. Mõisasüdamest pool kilomeetrit kagus väikeses pargikeses asub mõisaomanike von Essenite perekonnakalmistu koos neogooti stiilis matusekabeliga.

Praegu kuulub mõis Aleks Kirsile.

http://www.mois.ee

mäksa3

Kodukäija karjapoissi taga ajamas

Vana mõisaherra surnud ära ja maetud maha. Karjapoisid hakanud aga herra haual käima. Rääkinud haual tihti herrast paha.
Korra läinud jälle karjapoiss herra hauale ja hakanud sinna kivisid pilluma. Korraga aga kerkinud haua pind. Vana herra hauast välja, karjapoissi taga ajama.
Poiss tuhat tulist plagama.
Paar teomeest juhtunud lugu nägema. Need võtnud kivid ja kaikad kätte ja hakanud herrad pilluma. Seda viisi hirmutanud teomehed herra jälle hauda tagasi.

“Kodukäijad. Katse nende loomu seletuseks ja 40 juttu surnute hingede ilmumisest” Matthias Johann Eisen
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/14.html

 

Leave a comment »

Külapass — Melliste küla

mellistekaart

Esmateated: 1582. a. revisjonikirjades Melzi Nimelegend:
Linnaseveski „Malzmühle“

Tunnustus: Tartumaa aasta küla 2012

Loodusmaastik:
Melliste oja
Melliste paisjärv
Melliste järve-äärne mänd
Väike ja Suur Lingutusmägi
Marjamägi
Oraviku mets
Luutsna jõgi
Kultuurimälestised:
Linnuse asukoht Lingutusmäel
Külakalmistu Väikesel Lingutusmäel

Pärandkultuur:
Melliste veski asukoht
Melliste meierei
Mäksa kolhoosi silt
Poka koolimaja asukoht

melliste3

Asutused:
Melliste Algkool – lasteaed
Spordihoone
Melliste raamatukogu
Melliste noortekeskus
Melliste  kauplus
Melliste perearstikeskus
kohvik Käbitare

Elanikud:
1970. a. – 88
1980. a. – 169
1990. a. – 428
2000. a. – 442
2010. a. – 483
2015. a. – 437
Kaunid kodud:
prk. Salur – 2001
prk. Kurvits – 2002
prk. Sepp – 2003
prk. Taaramäe – 2003
Melliste Algkool-lasteaed – 2003
prk. Pilipenko – 2004
prk. Pajumaa – 2007
prk. Viigipuu –  2008
ettevõte Mäksa Seeme – 2015
Oraviku mänguväljak – 2015
Vahtra talu (perek. Vahtrik) – 2015

melliste1

Lingutusmägi

Huviväärne on järveäärne Lingutusmäena tuntud linnamägi. Vanas kirjelduses oli linnamäe lääne- ja põhjaküljel vallitaoline moodustis. Legendi järgi olevat see enne linna asutamist kividest ja mullast kokku kantud. Järsult mäeveerult olevat aga vaenlase pihta kive loobitud ja lingutatud, millest siis mägi ka nime saanud.
Teine muistend räägib, et selles linnas olla pahatahtlikud ja kurjad inimesed elanud. Karistuseks vajunud linn koos elanikega maa alla. Et linnaelanikke mitte häirida, ei tohtivat seda kohta ka põllumaaks kasutada ning seetõttu kasvabki mäel mets. Keelu rikkumise puhul kostvat mäe seest kume hääl: “Ära aja puru silma!”

melliste2

Kadunud raha

Ühele mehele üteldud korra unes : “Tõuse silmapilk ülesse ja mine niisamuti välja nagu sa oled. Võta kabli kaasa ja tõmma suure kivi põhja poolt äärest kolm korda kabliga. Säält leiad raha-poti. Too see ilma tagasi vaadamata ära. Anna pool raha vaestele, pool võta enesele!”
Mees tõusnud ülesse, läinud välja vaatama. Kange külm tuul puhunud, vihma sadanud, öö olnud kottpime. Mees arvanud kuuldud juttu unenäoks, läinud tuppa, heitnud uuesti magama. Silmad ei ole aga veel kinni läinud, kui teda uuesti kästud ülesse tõusta ja raha poti ära tuua.
Mees tõusnud ülesse, võtnud kabli, läinud väljale. Leidnudgi raha-poti. Olnud sääl hõbedat ja kulda, nii et mees korraga rikkaks meheks saanud.
Mees ostnud selle rahaga enesele silku ja kartohvlid, aga ei ole vaestele midagi anda tahtnud. Viinud oma varanduse rehe alla peitu. Säält kuulnud järgmisel ööl suurt kolinat ja mürinat. Tahtnud ülesse tõusta ja vaatama minna, aga ei saanud. Hoitud nagu salaväega voodis kinni.
Hommikul läinud vaatama. Väravad ja uksed niisama kinni, nagu enne, aga ei enam raha kopikatgi. Silgud muutunud tündris pajulehtedeks, kartohvlite asemel olnud aga kotis männa-käbid. Kõik nuhtluseks selle eest, et mees poolt varandust vaestele ei andnud.
Küll käinud mees öösel veel kivi ääres kabliga kaapimas, aga võta veel! Mis läinud. See läinud!

“Raha-augu jutud. Rahva suust kokku korjatud” Matthias Johann Eisen
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/raha/20.html

 

Leave a comment »