Archive for seltsid

Muinastulede öö 31. augustil

muinastuled2013

Advertisements

Leave a comment »

Tule rohelaadale!

25. mail kell 9.00- 12.00 kohvik Käbitare õuel

MELLISTE KÜLA ROHELAAT

Aiataimede ost-müük-vahetus.

Taimede vaiksele maailmale toovad helilist vaheldust rahvamuusikud Kalle Vassila ja Raul Roosiväli, Pihlakobara naisansambel, Melliste kooli laulupoisid ja rahvatantsuansambel Upsijad.

Võimalus on testida oma kabemänguoskusi laadaplatsil (Igor) ja kalaõnne näkkamist kaunil Melliste järvel (Mati+Sass)

käbitare panoraam

Leave a comment »

Aasta küla hääletus

Melliste küla
VALI EESTI RAHVA LEMMIKKÜLA!

Tutvu küladega Terevisiooni kodulehel ja anna oma hääl!
Hääletada saab 16. juuni keskööni.
Hääleta oma lemmikküla poolt!

MELLISTE KÜLA
Mäksa vald, Tartumaa

Melliste külast on esmateated 1638. a. (Meliste Pustus). Küla lähedal asub muistne linnus – Lingutusmägi. Mellistes on 486 elanikku.

Miks peaks küla saama Aasta külaks 2013?

2012. aastal pärjati Kodukant Tartumaa ja Tartu Maavaltsuse ühiskonkursi tulemina Melliste küla Tartumaa aasta külaks 2012. Selle tunnistajateks on silmapaistev teeviit Melliste külapiiril ja aukiri. Külal on nüüd oma taskukalender, mis kätkeb kultuuripärandiaasta kalendaariumi ja mida kaunistab Melliste järve kaldal kasvav ca 200 aastane mänd.

Kolmekuningapäeva tunnus-ja tänuüritusel „Terekäsi naabrile“ said kõik kohaletulnud külaelanikud aupaberit oma silmaga näha, käega katsuda ja avaldati tänusõnu küla kõige noorematele (8), kõige vanematele (9), jõulukonkursi tublimatele (13) ja külas tegutsevatele firmadele-asutustele (10).

„Aasta küla“ tiitlile kandideerimiseks andis toetuse külaelanike entusiasm ja koostöövalmidus, oskus vaadata nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku ja tahtmine olemasolevaid võimalusi kasutada ning seniselt entusiastlikult edasi areneda ja üheskoos edasi minna. (Jääb loota, et ka talvine „Mäksa mäss“ annab pärast rahunemisperioodi uute vallaametnike toel uusi edasiviivaid ideid?!) Rõõmustav on noorte osakaal külas ja nende aktiivsuse kasv pärast küla arengukava vastuvõtmist. Toetuspunktiks on külas kanda kinnitanud 11 seltsi ja 10 erinevat firmat või ettevõtet. Melliste küla piirijoonele on kerkimas vanast Sitika tuulikust Leader programmi toel rekonstrueeritav turismiobjekt majutuse, toitlustuse ja vaba aja veetmise paigana.

Kindlustunnet lisavad kõik erineval moel trükivalguse läbi raamatuteks või pisitrükisteks vormunud külakroonika killud läbi aastasadade.

Sel kevadel jõuti Mellistes ära pidada juba 7 talgut: heakorratalgud korteriühistustes 5 ja 7, Melliste noortekeskuses, Melliste Algkool-lasteaias, kohvikus Käbitare, Melliste bussijaamas ja mõttetalgud Melliste raamatukogus 29. aprillil.

29. aprillil valiti Mellistes uus külavanem – Mati Möller. Uue külavanema esimene suur ettevõtmine oligi talgute korras bussijaama uue värvkatte alla panek.

Leave a comment »

Melliste küla arengukava

 

 

 Melliste küla arengukava 2011 – 2015

 Kavandatud ja koostatud külaelanike osalusel aprill – detsember 2010

Rahastanud regionaalarengu kohaliku omaalgatuse programm ja Mäksa vallavalitsus

Vastu võetud 27. jaanuaril 2011

 Sisu

Sissejuhatuseks
1. Melliste küla ajalugu
2. Melliste küla üldiseloomustus
Loodus
Mäed
Järv, oja ja jõgi
Puud
3. Melliste küla tegevuste ja arengu ülevaade 2001 – 2010
4. Melliste küla olukord, probleemid ja vajadused
4.1. Arengutegurite (SWOT) analüüs
4.2. Noortefoorumil esile toodud vajadused ja huvid
4.3. Probleemid ja takistused
5. Melliste küla arengusuunad
Küla tulevikupilt 2015+
Arengusuund „Traditsioonid au sees“
Arengusuund „Tegusad ja liikuvad inimesed heas keskkonnas”
Arengusuund „Teenused”
Arengusuund „Noorte oma küla”
Arengusuund „Fantastiline Tehnoküla”
6. Arengusuunad ja tegevused viiakse ellu
7. Milliste arengudokumentidega Melliste küla arengukava arvestama
peab ja seotud on
8. Arengukava täitmise jälgimine ja hindamine, muutmine.
Uue arengukava koostamine 

 
Sissejuhatuseks

Melliste käesolev arengukava koostati 2010 aastal koostöös Melliste küla elanikega. Eelmine arengukava 2001 – 2010 sai teoks. Nii toona kui tänavu oli arengukava koostamise eestvedajaks MTÜ Kodukoht Mäksa ja Aasa Sulg selle esimehena ning väljastpoolt nõustajaks Indrek Kärner (Maaelu Arengu Instituut/Maaelu arendajate Ühing). Melliste küla arengukava koostamist toetasid Kohaliku omaalgatuse programm, Mäksa vald, kohalikud ettevõtjad.
Nüüd seisab ees uue arengukava elluviimine.

Melliste küla arengukava on:

ühine kokkulepe – inimesed on käinud koos oma probleeme ja vajadusi arutamas, pakkunud välja ideid ja lahendusi, kuidas külaelu ja -olu paremaks ning huvitavamaks muuta. Sõelale on jäänud see osa, milles ühisele arusaamale jõuti;

tööde ja tegemiste kava – vähemalt aasta jagu tegemisi on juba rohkem läbi mõeldud ja ka kirja pandud;

küla „visiitkaart“ – mida näevad naaberküla inimesed, vallajuhid, huvilised mujalt ja mida selgemalt on küla olemus ja tegevused arengukavas kirjas, seda tõenäolisem on huvi tekkimine Melliste küla vastu;

koostöö soodustaja külas, külade vahel, küla ja valla vahel ja kaugemalgi, sest kui on teada võimaliku koostööpartneri kavatsused, siis on võimalik ka oma kavatsustega võrrelda ja koostööd pakkuda;

„rahakapi võti“ – mis avab võimalused küla arendustegevustele rahalist toetust küsida selleks loodud fondidest;

sild mineviku ja tuleviku vahel, mida ajas pidevalt edasi nihutatakse – eelmise arengukava ideed viidi ellu ja sellest sai tänase päeva olemasolev olukord, millest saab päevpäevalt küla kroonika. Uus arengukava seab uued sihid ja algab järgmine ring …

 
1. Melliste küla ajalugu (Allikas: Melliste ajaviiv)

V-IX saj. – asula / linnus Melliste Lingutusmäel
1582 – revisjonikirjades mainitud kohanime Melliste (Melzi, Melsi, Meliste)
1588 – esmateated Melliste veskist (Malzmühle)
1638 – Melliste küla esmamaining (Meliste Pustus)
1795 – teated Melliste kõrtsi olemasolust
1825 – teated Melliste saeveskist
1850 – Mäksa, Kastre ja Poka mõisate omanikuks saab Otto van Essen
1866 – külakooli avamine Melliste külas Sika talu juures
1868 – Mellistes oma pood olemas
1897 – kõnetraat Poka, Mäksa ja Kastre mõisa vahel.
1903 – Külakooli sulgemine Melliste külas
1904 – kuulutati välja renditalude müük
1920 – Mellistes sepikoda olemas
1920 – Laulu-Mängu Selts „Helin” asutab raamatukogu  Vana-Kastres
1927 – Melliste meierei ehitamine ( saeveski kohale).
1934 – Uue koolimaja ehitus: Sarakuste algkool Sudastes, päris Melliste küla piiril
1934 – avatakse bussiliin Tartusse
1944 – Melliste pommitamine. Kevadel hävis sõjatules koolimaja. Suvel heitsid Nõukogude lennukid 50 pommi, tabamuse said kaks talu ja karjalaut.
1945 – moodustati Melliste külanõukogu
1945 – Raamatukogu uus algus Poka külas
1947 – talumaade ümberjagamine
1949 – Melliste, Poka ja Miinamõisa küladest moodustatakse kolhoos ”Sõprus” (esimees Eduard Soe). 172 inimesega, maad 850 ha
1950 – ühismajand ”Ühine Sõprus” koos Sudaste ja Võruküla piirkonnaga
1952 – kolhoos saab uue nime: Viktor Kingissepa nim. kolhoos
1952-1978 – kohaliku haigla olemasolu Sudaste külas
1952-1976 – Sarakuste Algkool taas tegutsemas Melliste külas
1954 – likvideeritakse Melliste külanõukogu, Mäksa vald nimetatakse külanõukoguks
1963 – maantee renoveerimine Mellistes
1971 – moodustatakse suur ühismajand Mäksa külanõukogu alal, nimeks jääb V. Kingissepa nim. kolhoos
1973 –  Melliste kauplushoone rekonstrueerimine
1973 – valmivad 6 ühepereelamut väikesele Lingutusmäele
1975-1989 – Oraviku elamurajooni valmimine (9 elamut)
1976 – paisjärv rajamine Mellistes
1976-1990 – söökla Indo talu ruumides
1976 – Valmivad Poka suurfarm (samal aastal suletud koolimaja kohale), Tamme kuivati  ja  Alaküla vasikalaut
1977 – majandi estosteriilitsehhi rajamine
1978 – uued ruumid saavad majas Oraviku 3 Melliste sidekontor ja juuksur
1978 – valmib Tamme tootmiskompleks töökodade ja garaaziga Melliste küla piiril
1979 – suletakse Aru 8-kl. kool
1979 – Melliste raamatukogu kolib Oraviku elamutsooni
1979 – Mellistes alustavad tööd teeninduspunkt ja õmblusateljee
1980 – Mellistes valmivad 4 ühepereelamut Melliste järve ääres
1987 – Tartu-Räpina maantee renoveerimine
1991 – Mäksa vallale omistatakse omavalitsuslik staatus
1991 – valmib uus Melliste Algkool-Lasteaia hoone
1992 – Mäksa vallavalitsus kolib Poka külla
1992 – avatakse Melliste lasteaed
1992 – majandi lagunemine, tekivad uued põllumajandusettevõtted: OÜ Melmilk (loomakasvatus), AS Tamme Kuivatid (taimekasvatus, loomakasvatus), TÜ Mäksa Seeme (taimekasvatus)
1993 – Mellistes avab uksed kohvik Taaler
1993 – Mellistessse kolib Mäksa ambulatoorium
1994 – esimene suur Laadapäev Mellistes
1995 – suvise spordi suurvõistluse Melliste triatloni sünd
1995 – Melliste I külapäev
1996 – Mellistet külastab Eesti Vabariigi president Lennart Meri
1997 – Melliste perearstikeskuse reorganiseerimine
1997 – Mellistes avatakse apteek ja hambaravikabinet
1997 – uksed avab uus kohvik Käbitare
1998 – Melliste koolimajas avatakse lastele basseiniruum
1999 – Melliste  II külapäev,  Melliste külavanemaks valitakse Aivar Matt
2002 – esimene vanatehnika laadapäev ”Sulle-mulle”
2003 – valmib Melliste küla arengukava
2004 – Võnnu kihelkonnapäev Mellistes
2004 – Kodulookonverents
2004 – Mellistes valitakse uus külavanem: Avo Lüpsik
2004 – Melliste kooli juurde avatakse korvpalliväljak
2005 – pidulikult avatakse Mellistes laululava
2005 – toimub kodupaigapäev – Kivipäev
2006 – toimub kodupaigapäev – Puupäev
2007 – toimub kodupaigapäev – Veepäev
2007 – Melliste algkool korraldab perepäeva
2007 – maantee renoveerimine Melliste lõigul
2007 – toimub esimest korda suvelõpuüritus Muinastulede öö üle Melliste järve vee
2008 – Mellistes valmib spordihoone

2. Melliste küla üldiseloomustus

Elanike arv Melliste külas
                           1970   1979   1989   1997   2000   2002   2004   2006   2008   2009
Mäksa vald          1946   1853   1758   1767   1739   1695   1707   1747   1749   1718
Melliste küla                88     169     428     488     442     470     502     512     497     482

Kõige värskemad andmed 2010. aasta lõpu seisuga ütlevad, et Melliste külas elab 483 elanikku.

Praegune Melliste küla jaguneb hoonestuselt viieks eriilmeliseks osaks:

1. Endised talukohad 20. sajandi algust – ühekorruselised puithooned

2. 20. sajandi 70-ndate aastate ühepereelamud, mis ehitatud majandi poolt tüüpprojekti alusel. Hiljem on majaomanikud ümber ehitanud eelkõige katused ja vastavalt pere vajadustele teisi ruume. Maju on kuus ja need asuvad Melliste-Poka tee paremal kaldal Väikese Lingutusmäe nõlval.

3. 20. sajandi 80-ndate aastate ühepereelamud, mis ehitatud kohaliku majandi poolt tüüpprojekti alusel. Nüüdseks on paisjärve äärsetest majadest üks maja tulekahjus hävinud ning teine hoone on kohalikuks ambulatooriumiks ümber ehitatud – perearstikeskus, hambaravi ja apteek. Veidi hilisemasse perioodi kuuluvad neli maja mäeveerul Melliste tee ääres.

4. 20. sajandi lõppu jäävad ka suurest maanteest eemal olevad ühepereelamud, mis ehitatud individuaalprojektide alusel. Melliste  paisjärve kaldale on kerkinud seitse eramut ja muistse Lingutusmäe jalamile üheksa. Paar eriilmelist maja asuvad küla äärealal. Samas jätkub ka krunte uute majade ehitamiseks ja uusi maju on kerkinud ka selle  sajandi algusaastatel. 

5.  Aastatel 1975 – 1989  valmis kohalikus kõnepruugis tuntud “Oraviku” elamurajoon. Ehitus algas endise Kopli talu maadele ja kuna sealses männitukas oli palju oravaid elamas, sellest siis Oraviku nimigi. Esimesed majad olid 2-korruselised, neist üks 8 korteriga ja teine 12 korteriga. Kuna kohalik Viktor Kingissepa nime kandev majand oli heal järjel ja asus suhteliselt Tartu linnale lähedal (17 km), oli töökäte ja korterite vajadus suur. Seepärast on järgnevatel aastatel ehitatud 12-korteriga majad kõik 3-korruselised. Oravikus on tegutsenud õmblusateljee, villavahetuspunkt, juuksur, söökla. Tänaseni tegutseb postipunkt.

Asend

Põhjas Sudaste küla, idas Luutsna jõgi ja Tammevaldna küla, Tigase küla; lõunas Võnnu vald; läänes Poka küla. Läbi küla läheb Räpina maantee põhja lõuna suunal.

Loodus (allikas: Melliste ajaviiv)

Mäed
Nagu ikka Eestis, on ka Melliste külas iga väiksematki kõrgendikku nimetatud uhkelt mäeks, ja olgem ausad, Tartu poolt tulles tundubki maastik Melliste kohal mägisemaks muutuvat. Mellistes on Lingutusmägi, Väike Lingutusmägi, Marjamägi, Koplimägi, Tuimäe.

 Arheoloogiamälestisena on Mellistes arvele võetud Melliste kalmekoht Väikesel Lingutusmäel ning linnusekoht Lingutusmäel, Lingutusmägi on ka loodusväärtusena arvel. Kui kalmekohal on kaitse all kalmekoht, siis Lingutusmäe kaitsetsoon on 50 meetrit mälestise piirist.
Lingutusmägi paikneb Melliste külas Melliste paisjärve edelapoolsel kaldal, Väike Lingutusmägi jääb oja vastaskaldale.

 Lingutusmäe puhul on tegemist on edela-kirde suunalise pikliku moreenseljandikuga, mille pikkus on u 240 m ja mis  mis tõuseb laugjalt edelast kirde suunas. Kuigi linnusel puuduvad vallid ning muud inimtekkelistele kaitserajatistele viitavad tunnused ning pole ka toimunud suuri arheoloogilisi kaevamisi, võimaldab rahvapärimus, maastikul selgelt eristuv kuju ning arheoloogilise kultuurkihi olemasolu järeldada, et ilmselt on tegemist I aastatuhande lõpu- II aastatuhande alguse linnusega. Arheoloogid arvavad, et linnuse õuealal on ilmselt varasematel aegadel küntud ka põldu, kuigi hilisema rahvapärimuse järgi on Lingutusmäel aastasadu mets kasvanud ja põllumaaks ei ole seda kasutatud.

 Muinsuskaitse ameti poolt 3. märtsil 2008 tehtud ülevaate järgi on Lingutusmäe üldine seisukord rahuldav. Mälestisel kasvab segamets, valdavalt kased ja kuused. Linnuse õueala ning nõlvad on üldiselt korras, kohati oleks vaja koristada langenud või ka juba maha saetud, kuid vedelema jäätud metsakuivi puid. Linnusel puudub kaitsetahvel või muu mälestisele viitav tähis.

 Lingutusmäge on kohalikud koduloouurimishuvilised küll püüdnud laiema avalikkuse ette tuua: sajandivahetusel paigaldati mäele mälestustahvel ning rajati kivikangur “Kurjuse kiviga katan” (lähtudes levinud legendist, et mäel olnud linnus on elanike kurjuse tõttu maa alla vajunud ja nõnda katab iga juurdelisatud kivi kurjust). Lingitusmägi kuulub eravaldusesse ja praegune omanik ei ole mäe kuulsusest huvitatud, nii on praeguseks kadunud nii mälestustahvel kui kivikangur.

Järv, oja ja jõgi
Melliste järv on tõenäoliselt inimkäte loodud. Esialgu paisutati oja veskitiigiks – Melliste veskist on teateid juba 16. sajandist. 1976. aastal järve paisutati ja süvendati ja nendes piirides on järv tänini. Kuigi järv vajaks pisut puhastamist, on Melliste järv hinnatud ujumiskohana –  kaks liivaranda, suurem järve kagukaldal, rahvasuus Kaskedel, ja pisem loodeosas, uhke männi naabruses. Julgemad ujuvad põhjapool järve paisu juures, lisaks on mitmeid paadisildu, tõsi küll, enamjaolt eravalduses. Järves leidub rikkalikult tavalisi järvekalu: ahvenat, särge, linaskit, haugi (teadaolevalt suurim Melliste järvest püütud haug oli 7,5 kg). Järv on arvel loodusväärtusena.

Läbi küla voolab Melliste oja, mis algab Kriimanist, voolab Mäletjärve oja nime all läbi Lavatsi järve, sealt edasi Poka järvest Poka ojana ja siis läbi Melliste järve suubudes Melliste oja nime all küla piiril Luutsna jõkke. Oja pikkus on 8 km.

 Melliste küla piirneb ida suunal Luutsna jõega. 22 km pikkune enamjaolt 1 m sügavune ja 6-10 m laiune jõgi saab alguse Lootvinast ja suubub Vana-Kastres Emajõkke.

Puud
Melliste küla piiridesse jääb mitmeid eriilmelisi metsatukki. Nii kasvab Marjamäel, Lingutusmäel ja Oravikus segametsa, Oraviku põhjaküljel ja Käbitare ümber ilus männik, Väiksel Lingutusmäel kena kasesalu ning Koplimäel 1978. aastal istutatud park uhke nimega „Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu kuuekümnendale aastapäevale pühendatud Eesti NSV Tartu rajooni Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi kolme põlvkonna kohtumist märkiv komsaomoli kuusetukake, mis koosneb tegelikult mändidest”.
 Lisaks ilmestavd küla ilusad põlispuud. Neist väärikaim on ligi 200 aasta vanune omapärase lopsaka ja ilusa võraga mänd järve loodeküljel. Mänd on loodusväärtusena ka arvel. Külapilti ilmestavad Indo talu maadel kasvavad tammed ning Kopli talu maadel kasvavad pärnad, millede vanus on tõenäolisest sadakond aastat. Pisut nooremad on kased bussijaama kõrval. Oraviku uuselamute keskel kasvab laia ja uhke võraga kuusk, mis enam kui veerandsada aastat on küla ühise jõulupuu au kandnud.

 
3. Melliste küla tegevuste ja arengu ülevaade 2001 – 2010

Aastal 2001 sai Melliste küla endale arengukava. Arengukava täiendati 2003. aastal. Kava oli koostatud aastani 2010.
14. juulil toimus Melliste raamatukogus Melliste küla arengukava 2001 – 2010 täitmise ülevaatus. Koosolijad arutasid, mis on hea ja oluline Melliste inimeste jaoks.

Aastal 2005 sai Melliste küla endale platsi, kus on võimalik  ka suuri rahvarüritusi korraldada. Tänaseks on platsil lõkkekohad, varjualused, kiiged ja mis peamine – laululava. 

Aasta-aastalt toimuvad huvitavad üritused, kus tegevust pakutakse oma küla rahvale ja külalistele. Seni on korraldatud Kivipäev, Puupäev ja Veepäev.

Suurenevas ulatuses toimuvad  Vanavaralaat Sulle-Mulle. Siin on huvilisi olnud raja tagantki. Külaplats, kiiged ja laululava asuvad Käbitare kohviku juures.

Peale külapäevade ja laatade saab laulukaare all suveteatrit ja kontserte kuulata-vaadata.
Muinastulede ööd on traditsiooniliselt korraldatud Melliste paisjärve ääres.

Melliste küla teeb üle maa tuntuks triatlon, mille peamine korraldaja on Mäksa vald. Vallas on sport au sees. Melliste külas asub koolimaja ja selle juurde on ehitatud korralik spordihoone. Sprordisaalis mängitakse tasemel korvpalli ja tehakse raskejõustikku.
Tervisespordiga saavad tegeleda kõik Melliste küla elanikud.

Külas on tegutsenud aastaid ka Noortekeskus.

Külaelanikud peavad tähtsaks ühtekuuluvust ja ühise tegutsemise tahet. Kestvad on olnud õige mitmed ühendused: Kodukant Mäksa, pensionäride ühendus Pihlakobar, laulu- ja mänguselts Helin, Mäksa Maanaiste Selts, seltsing Külavärav jt.

Oma ajaloost ja paikadest peetakse lugu ja seda näitab ka soov oma olemist ning tegemisi talletada. Ilmunud on trükiseid matkaradadest, külaga seotud loometegevusest ja ajaloost. 2009 arvutitrükis ilmunud  Melliste ajaviiv saab peagi uuendatud väljaande.

Melliste arengukava 2001 – 2010 arvati koosviibijate poolt edukalt ellu viiduks.
Elukeskkond on rahulikum, kodud on ilusamad, sporti, muusikat, isetegevust ja teatrit  tehakse ja vaadatakse rohkem. Ujumine on turvalisem. On rajatud uusi kodusid. Ja palju on vallas tähelepanu väärinud Kauneid Kodusid. Kõik ei ole ka ainult hästi läinud. Hävitatud on Kivikangur ja Lingutusmäge ei saa endisel viisil kasutada. Juurde on tulnud uusi elanikke, kes veel külaga ühte sammu ei käi. On tekkinud Vana küla ja Uus küla.

4. Melliste küla olukord, probleemid ja vajadused
4.1. Arengutegurite (SWOT) analüüs

23. juulil toimus Melliste raamatukogus Melliste küla arenguvõimaluste analüüsi (SWOT-analüüs) seminar, kus osales  rühm küla aktiivseid inimesi.

Melliste arenguvõimaluste seminari tulemus:

Sisemised tugevused Sisemised nõrkused
„Käbitare“

Külaplats, laululava

Spordisaal, kool, raamatukogu, perearst, apteek, hambaarst, pangabuss, kauplus – esmavajalik ja enamgi veel kohapeal olemas

Külas on ettevõtjaid, eestvedajaid, seltse

Traditsioonid, seltsitegevus

Järvel ujumiskoht

On projektialgatajaid

Magalaks kujunemine; osa elanike võõrandumine (hõivatus mujal; pole sisse elanud

Puudub teave inimeste oskustest ja võimalustest

Tühjad korterid

Kivikangru lõhkumine (on see väline oht?)

Suviste tegevusvõimaluste vähesus – nt järvega seonduvalt (paadilaenutus jmt)

Bussipeatustes pole sõiduplaane, pinke, vihma- ja tuulevarju

Noortel pole piisavalt tegevusvõimalusi

Noortekeskus enamasti suletud

Väljas pole piisavalt aktiivse tegevuse võimalusi

Organiseerijate ja juhendajate puudus

Puudu on teenustest, nt pisiremonditöökoda

Välised võimalused Välised ohud
Loodus; järv

Valla toetus, sh tegevustoetus seltsidele

Fondid

Triatlon

Levatek vanatehnika päev

Võistlused jm tegevus spordihoones

Laagrid koolis; ruumid; bassein; huvitegevus

Valla bussiring

Läbivad liinid

Noortekeskus

Saun

(eeltoodud tegurid avalduvad Mellistes, kuid lähtuvad mujalt, seepärast on need määratletud välisteks teguriteks)

Tung „magalasse“

Rahaliste toetuste vähenemine

Lingutusmäe kasutusvõimaluse vähenemine- seotud maa eraomandi õigusega

4.2 Noortefoorumil esile toodud vajadused ja huvid

25. augustil  Melliste küla arengukava kujundamiseks korraldatud noortefoorumile kogunes üheksateist osalist. Noortel vanust 15 kuni 22 eluaastat. Valdavalt osalesid poisid/noormehed.

Arvestades noortefoorumi koosseisu ilmnes selge tehnikahuvi ja tunti vajadust kohaliku tankla järele. Küll seotult tahklaga, kuid ka omaette sooviti Mellistes näha soodsat kiirtoitlustusvõimalust/kohvikut ja nii tankla kui kiirtoit iga päev ja 24 tundi.

Tehnikahuvilised nimetasid mitmes rühmas huviobjektina rallirada.

Selgelt väljendus huvi sportimisvõimaluste avardamise ja parendamise suunal. Rajatav staadion ei paku piisavalt võimalusi. Jõusaali soovitakse uut ja avaramat. Samas ka aeroobikasaal. Ujula ei rahulda vajadusi. Võrkpalliplats pakub huvi.

Noortekeskus ei toimi piisavalt. Tegevusvõimalusi vähe ja ruumi pole.

Lastele on vaja suuremat mänguväljakut.

Noored tahavad, et neil oleks varjualusega istumiskoht, kus nad saaksid ühiselt tegutseda, suhelda, grillida jmt. Nimetati ka RMK platsi või onni.

Väga oluline objekt Mellistes on järv ujumiskohaga. Järv vajab puhastamist ja täiendavaid rajatisi nagu uus sild, võrkpalliplats, hüppetorn. Ka on vaja puhast liiva.
Laululaval soovitakse näha ka rohkem noortele orienteeritud üritusi.

Noored, kes küll suuremalt jaolt hakkavad koolieast välja kasvama, pidasid kohaliku arengu seisukohalt oluliseks kooli (vähemalt põhikooli).
Vajalikud on huviringid.

Tasuta kiire internet ei ole veel kõigi huvilisteni jõudnud.

Huvitav idee oli välikino korraldamine. Ka külakõrts, kus klubi moodi kooskäimise võimalus, stiilipeod jmt.

Bussiliiklus lähtub kõige hädapärasemast vajadusest, kuid huvid on erinevad ja mõistagi soovitakse, et bussiliiklus oleks tihedam.

Kõik arutelurühmad nimetasid puuduva teenusena pangaautomaati.

4.3. Probleemid ja takistused

Noortefoorumil analüüsiti ka probleeme ja takistusi soovitu saavutamisel. Reaalsusetaju oli piisav. Mõisteti, et paljud teenused ei saa liiga väikese inimeste hulga tõttu toimida (nt tihedam bussiliiklus).
Rahapuuduse ja rahastajate vähesuse kõrval nähti ka võimalusi näiteks Eurofondide näol. Küll aga vajavad noored juhendajaid ja initsiaatorieid, kes atiaksid ja julgustaksid ideed lõpuni mõelda, projekte algatada ja teostada..

 

5. Melliste küla arengusuunad

Küla tulevikupilt 2015+:

Melliste on küla, kus hoitakse traditsioone au sees. Inimesed on järjekindlalt muutnud elukeskkonda paremaks ja jätkavad uute tegutsemisvõimaluste loomist ning hoiavad olemasoleva korras.
Melliste on hea paik eakatele ja huvitav noortele, kus saadaval tarvilikud teenused ja olemas ise tegemise võimalused.

Melliste külas on:
kinnine bussiootepaviljon,
seltsimaja,
korralik atraktsioonidega ujumiskoht ja paadilaenutus,
küla tutvustavad sildid ja viited,
tasemel mänguväljak,
laienenud sportimisvõimalused nii sees kui väljas,
tehnopark ja ralli(offroad) rada,
matkarada(-jad).

Arengusuund „Traditsioonid au sees“

Tegevused:

* Melliste küla ajaloo, pärimuse, kroonika jätkuv talletamine.

* Küla ajalugu ja tegevusi kajastavate trükiste avaldamine.

* Muinastulede öö korraldamine

* Vanavara laada korraldamine

* Kivikangru taastamine

* Traditsiooniliste tegevuste värskendamine ja mitmekesisuse suurendamine
uute laatade korraldamine: taimelaat; mööblilaat; kilakola-laat Ostan, müün ja vahetan jt

* Melliste külapäeva korraldamine muutuva ja uueneva sisuga
– Avatud Uste päev töötubade ja näitustega
– „magala“ elanikele külas olevate tegevusvõimaluste tutvustamine
2011. aastal

2011 kavandatakse tegevusi ja otsitakse rahastamisvõimalusi pärimuse ja kroonika talletamiseks; Ajakaja IV arvutivariandi koostamine. (Aasa Sulg)

Taimelaat mais /täika Oraviku platsil

Melliste külapäev avatud töötubadega: käsitöö- ja villapäev/loomepäev – kavandamine veebruar, teostus mai lõpus. Lea Lüpsik)

Viltimistuba raamatukogus 12. veebruaril(A. Sulg)

Muinastulede öö korraldamine augustis (LMS Helin)

Vanavaralaat augustis (Levatek)

Melliste 430 esmamainimisest (1582) ürituste kavandamine 2012 aastaks. Sealhulgas kivikangru taastamise kavandamine ja teostamine noorte initsiatiivil (Timo Suurman)
Arengusuund „Tegusad ja liikuvad inimesed heas keskkonnas“

Tegevused:

* Järvele atraktiivsust ja täiendavate  tegevuste võimalusi
ujumissild/-koht;
– puhastada järv, korrastada ümbrus;
– puhta liiva vedu ujumiskohta(desse);
– võrkpalliplatsi ja hüppetormi rajamine;
– projekti(de) koostamine

* Marjamäele valgustuse paigaldamine ja  matkaraja silla korrastamine

* Bussipeatuste kujundamine/rajamine (teave, iste, tuule-, päikese-, vihmavari)

* Lastele  mänguväljakute rajamine

* Mängu- ja tegevusplatside kujundamine, kohtade otsing ja rajamine

* Oskajate ja teadjate otsing ja andmebaasi koostamine

 
2011. aastal

Tervise- ja turvalisuse päev mais – Külapäeval (Naisselts, Pihlakobar, Priitahtlikud Pritsimehed, Noored Aktivistid).

Ürituste kavandamine Järv 35. Puhastamine, kaldaala korrastamine, liivavedu.  Rajatiste kavandamine/projekteerimine ja rahataotluste ettevalmistamine (KIK, valla eelarve, TAS, jm) (külarahvas, noorte initsiatiivrühm).

Marjamäe valgustus, matkaraja sild – äbirääkimised ja kavandamine vallavalitsusega

Mänguväljakute kujunduskonkursi korraldamine – kevad (Taivo Kirm, Janika Hinto).
 Läbirääkimised vallaga teostuse osas.//Vt Noorte oma küla!!

Oskajate ja teadjate otsing – pidevalt

Arengusuund „Teenused“

Tegevused:

* Sauna kasutuse küsitlus ja arutelu; tulemuse rakendamine

* „Internetiseerimise“ edasiarendamine

* Bussiliikluse vajaduste ja võimaluste täpsustamine ja arutelu

* Pangaautomaadi paigaldamise taotlemine

2011. aastal

Sauna kasutuse küsitlus koostöös vallavalitsusega. Sauna ruumide kasutuse ideekonkurss noorte seas.

Internetiseerimise algatamine (Noorte initsiatiivrühm, T. Suurman)

Bussiliikluse vajaduste küsitlus ja arutelu koostöös vallaga

Arengusuund „Noorte oma küla“

Tegevused:

* Juhendajate ja eestvedajate leidmine ja rakendamine noorte initsiatiivi toetamiseks:
stiilipeod;
noorteklubi „Külapubi“;
välikino;

* Noortekeskuse ideekonkurss noorte endi osalusel; ideede teostamine eelkõige noorte osalusel

* Varjualusega noorte välitingimustes koostegutsemise koha rajamine

* Noorteprogrammi koostamine Laululava tegevuskavasse

* Spordivõimaluste ümarlaud noorte ja valla esindajate osalusel

2011. aastal

(Tegevuskava lähtub MTÜ Algiznaud-Thurs Noored Aktivistid (Timo Suurmann juh.liige) kavast)
Uisuplats järvejääle – koostöös Külmataadiga.

Lumelinnak – ehitus 5.-6.veebr, kestab nii kaua kui lund on.

Võrgupidu (Lan-Party) kevadel, sügisel, talvel koolivaheaegadel

Perepäev september

Koristustalgud, heakorrapäev aprill või mai – rahastustaotlus KOPst

Mäksa valla vastlapäev 5. märts Melliste järve äres (KOP)

Jaanipäev Käbitare platsil (mõni päev enne üldist)

Mäksa valla vabaõhu jõulupidu (mõni päev enne 24.12.2011 Käbitare platsil

Bussiootepaviljoni korrastamine ja tuulevari (Sponsor Kolumbia kivi)

Külasaun Noortekeskuses nädalavahetustel (osalise tööajaga töökoht) (Vt Teenused)

Ujumiskoha korrastamine (Vt tegusad ja liikuvad inimesed) (TAS – Leader programm)

Treeningukoha rajamine (Ghetto workout place) Melliste koolimaja taga

Mänguväljakud ja tegevuskohad – kavandamine, taotlus TAS/Leader

Arengusuund „Fantastiline Tehnoküla“

Tegevused:

* Tehnoküla rajamise võimaluste arutamine noorte ja valla esindajate osalusel
Visioon: tehnokülas on töökoda, tehnika hoidmise paigad. Rajatud on rallirada. Rajatud lokaalne bensiinijaam. Tehnokülas on võimalik saada tervislikku kiirtoitu. On võimalik korraldada tehnikaspordi ja huvitegevuse üritusi.

 

6. Arengusuunad ja tegevused viiakse ellu

Tegevused viiakse ellu valdavalt projektiviisiliselt. Projektide algatamine toimuv huvigruppide esindajate omaalgatuse korras. Rahalised vahendid ja muud vajalikud ressursid arvestatakse projektide reaalsel algatamisel ja saadakse projektitoetuste kaudu, läbirääkimiste ja kokkulepeta kaudu Mäksa valla eelarvest, võimalikelt tegevuste vabatahtlikelt toetajatelt, vabatahtlikku tööd panustades.

 

7. Milliste arengudokumentidega Melliste küla arengukava arvestama peab ja seotud on

Melliste küla arengukava peab juhinduma Mäksa valla arengukavast ja teistest valla arengudokumentidest. Samas on Melliste küla elanikel võimalus kodanikualgatuse korras kujundada ka valla arengukava.

Hea tava ja mõistlikkuse põhimõttel jälgitakse ka naaberkülade arengut ning tegevusi, valla ja maakonna lähipiirkondade tegevusplaane, et osa saada teiste pakutavast ja oma tegevusi paremini ajastada.

 

8. Arengukava täitmise jälgimine ja hindamine, muutmine. Uue arengukava koostamine.

Arengukava täitmist jälgitakse pidevalt. Uue aasta alguses analüüsitakse ja hinnatakse möödunud aastal tehtut ja vajadusel parandatakse, muudetakse, täiendatakse arengukava küla koosoleku otsusega.

Uus arengukava koostatakse hiljemalt 2015. aastal, et areng ja selle kajastamine oleks järjepidevad. Vajadusel võib küla koosolek otsustada ka varasema uue arengukava koostamis

Leave a comment »

Kiitus kolmele kuningale

Kolmekuningapäeval kogunes kogu külarahvas koolimajja kogukonnale kinnitatud Kodukandi kaunist kiituskirja käega katsuma. Korraldati kõigile kohane kontsert. Kontserti kaunistasid kohalikud koolilapsed, kleenukesed külaneiud, kepsutasid külalistantsijad, kõõritasid koduperenaised. Kokkulepitult kohal ka kohaliku külakapelli kuulsus Kalle kandlega koos kindlakäelise karmoškamehega.

Korraga kostis kõva koputus. Kõik kuulatasid kohkunult. Kindla kõnnakuga kõndisid kohale kolm kõrgeaulist kaabudega kuningat. Kuningatel kaasas kaunite kirjadega kirjatud kandamid. Kuningad kummardasid kombekohaselt, kergitasid kaabut, kiitsid külarahvast kokkukuuluva kogukonna kinnitamise kohta. Külarahvas kikitas kenasti kõrvu, kuulati kuldset kiidukõnet.

Kallid kingikotid kuningate käes kahanesid kiiresti. Kullatud kiidukirjadega kostitati küünlasäras kauneimaid kodusid. Koduküla kõige kallimatele kullateradele kingiti kikude kiireks kasvamiseks kombekohane kikuraha. Kõigile, kes külas kauem kodukollet kütnud, kingiti kaunis kaardike kena kiidusalmiga.

Kohalolnud külarahvas koos külalistega käitusid kombekalt, kiitsid kaunist kooli, kus kehtib kõva kord. Ka kiideti kolme kohalikku kaasaegset kuningat, kelle kuulsus kasvas kuhjana. Kena käik!

Kribinal-krabinal kiirustasid kohusetruud kuningad kodusesse kuningriiki. Kaunis külakalender karmanis, kiirustas külarahvaski kähku koju.

Käesoleva Kiidujutu kirjutas Korraldaja koos kohaliku Koolmeistriga

Leave a comment »

Terekäsi naabrile

Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril kell 12.00
Melliste kooli saalis Melliste küla

 LUSTIPIDU
     TEREKÄSI  NAABRILE!

* Lustivad rahvamuusikud Raul ja Kalle *
* Võnnu rahvatantsurühm Kaera-Marid *
* Melliste kooli laululapsed *
* Pihlakobara naisansambel *
* üllatusesinejad *

TULE ISE JA VÕTA NAABER KAASA!

 Kuuselõke          HÜVASTI JÕULUD
Oraviku metsalagendikul kell 15.00
Kuused kogunevad noortekeskuse juurde kell 14.30

Hea Oraviku inimene!

         Vii oma jõulupuuke kogumispaika ja säti end loodusesse talvist lõkketuld ja leegisädelust nautima !

Tamm koos pisinaabritega

 

Pilt on pärit http://talvevalgus.blogspot.com/

Leave a comment »

Melliste küla osaleb Aasta küla konkursil

Liikumine Kodukant on alates 2005. aastast kutsunud üle Eesti märkama ja märkima tegusaid külasid. Külade hindamisel arvestatakse külakogukonna ühtsust ja arengut kolmel viimasel aastal, koostöövalmidust, avatust ja tuntust maakonnas ja kaugemal, küla välisilmet ja heakorda, atraktiivsust, elanike osalemist kultuuri- ja spordiüritustel, küla arengukava olemasolu ja koostööd omavalitsusega.

Konkursi eesmärk on avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu olulisust. Eesti Aasta küla aunimetus antakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule ja kuulutatakse välja Eesti Külade Maapäeval 2013. aastal.

Olles üdini sinasõber Kodukandi liikumise tegevustega ja lugenud seekordse üleskutse vähemasti viiel korral küll tasa ja targu, siis veidi valjemalt ja mõtlikumalt ning lõpuks päris valjul häälel Heureka hüüdes otsustasin Melliste küla tegemised kolmel viimasel aastal luubi alla võtta ja peamised nendest paberile panna. Kirjatöö sai üpriski mahukas ja oli põhjust jääda äraootavale positsioonile. Ooteaja lühendamiseks tuli küllakutse Rahinge küla 430. aaastapäeva pidustustele ning teade, et selsinatsel peoplatsil tuleb üles astuda ka Melliste küla esindusel oma küla tutvustusega vabalt valitud viisil 21. juulil.

Kevadisel talgupäeval oli Rahinge külarahvas oma järve-äärset ala suurejoonelisemate suveürituste pidamise eesmärgil laiendanud ja kauniks kujundanud.

Sealsamas toimuski pidu “kolm ühes”: küla esmamainimise 430. aastapäev, Tartumaa Külade Päev ja II etapp konkursist Avatud Külaväravad. Avatud Külaväravate sõbralikus konkurentsis astusid üles kolme küla esindused – Rõngu vallast Tilga küla, Haaslava vallast Kurepalu küla ja Mäksa vallast Melliste küla.

Melliste küla esitlesid Anita Kolk ja Reimo Karro mängides ettenähtud 5 minuti jooksul kiirelt maha küla kireva ajaloo, kauni looduse, rikkalikud traditsioonide, mitmekesise kultuurielu, särava spordielu ning roosilised tulevikuplaanid (lühikokkuvõte sellest, mis asub mellistekylalugu.wordpress.com ja enamgi veel). Mängulist momenti lisas ülesanne konkurentidele: panna puslest kokku Melliste küla nimi.

Kogu päeva jooksul oli võimalik osa võtta sportlikest võistlustest, erinevatest töötubadest, kohalike isetegevuslaste kontserdist ja päeva lõpul ka simmanist ansambel Mini MTJ saatel. Tibusid loetakse sügisel: kandidaatide seast valib Kodukant Tartumaa poolt moodustatud komisjon välja Tartumaa Aasta Küla 2012. Võitja kuulutatakse välja Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil novembris 2012. Hoidke päkka, et võistuses „naabrist parem” langeks kaalukauss Mellistele!

Aasa Sulg

Leave a comment »