Archive for külapass

Külapass — Võõpste küla

võõpstekaartEsmateated: 1582. a. revisjonikirjades – Woibs

Kultuurimälestised:
Külakalmistu

Pärandkultuur:
Kauplus
Koolimaja
Võõpste tuuliku asukoht
Märdi talu veski koht
Viira metsavahi koht

võõpste2
Elanikud:
1970. a. – 107
1980. a. – 186
1990. a. – 139
2000. a. – 145
2010. a. – 128
2015. a. – 127

Kaunid kodud:
Võõpste raamatukogu 2006
perekond Toots Tootsi talu 2007
perekond Kelder Kruusamäe talu 2008
perek Paju Sulbioru talu 2014

võõpste1
Haldjas nuatupes

Korra tulnud mees mõisast teult. Olnud aga taevas kõik ümberringi paksus pilves ja piksevihm olnud oodata. Hakandki piksevihma sadama ja välko lööma. Mees rühkinud rutuste kodu poole.
Äkki aga näinud ta, et üks puutõrdu moodi kogu tulnud vastu, see jäänud aga ikka vähemaks ja vähemaks, kunni mehe juure saades olnud ta õige veike ja palunud, et mees teda kurja vaenlase käest ära pästaks. Mees küsinud ka: “Kes sul siis see vaenlane on?” “Kes muu kui pikker,“ kostnud teine.
See olnud haldjas. Mees tõmmand nua tupest välja ja käskind sel sinna nuatuppe minna. See läinudki. Mees pannud aga tupe kõige haldjaga tasku ja läinud kodu poole jälle. Kui ta kodu saanud, siis olli ka vihm üle läinud. Mees aga unustanud selle veikese mehe nuatupega tasku ja pole teisel enne meeles olnud kui teisel päival. Siis lasknud välja. Kui haldjas välja saanud ütelnud haldjas: “Mis sa kodu tulles minu oma taskusse jätsid, selle eest ei saa sa midagi.” Kadunud isegi teine ära.
J. Sikka suust. E 27396 (26) < Võnnu khk. – Peeter Rootslane < Jaan Sikka (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

Pildid
loodus.keskkonnainfo.ee

Leave a comment »

Külapass — Võruküla küla

võrukülakaartEsmateated: 1839.a. Rückeri Liivimaa kaardil Wõrro, nimetatud ka Rõngasküla

Pärandkultuur:
Metsavahi koht
Savitööstus
Sepamaja
Kaagvere valla- ja kohtumaja varemed

Loodusmaastik:
Kiigeoru hiiesalu küla piiril

Kultuurimälestis:
Kiigeoru hiiesalu

võruküla2

Elanikud:
1970. a. – 62
1980. a. – 49
1990. a. – 40
2000. a. – 46
2010. a. – 41
2015. a. – 52
Kaunid kodud:
perek. Kimmel Anti talu 2002
perek. Koho Metsaselli talu 2002
Rosine Pedaksaar Pärna talu 2010
perek Kullamaa Kuusesaare talu 2014

võruküla1

Püha Jüri kutsikad

Teulised tulnud korra mõisast töölt, teiste seas olnud ka üks mees, kes kunagi kõrtsi minemata ei jätnud. Olnud teine tänagi kõrtsis. Õhtu olnud ju õige pime, kui see joodikas veel kodu poole tuigerdanud. Tee käinud läbi paksu metsa. Mees jõudnud sinna metsa, sääl olnud aga palju hunta ja huntidele antud ennemuiste taevast süia. Mees saanud just paraide selle söögi andmise ajas sinna metsa. Seekord antud hundele söögiks hanisi. Üks hani kukkunud just selle mehe vankri pära taha maha. Mees näinud seda ja ta võtnud selle hani ülesse. Kohe jooksnud üks hunt mehe taga ja kui see seisma ei jäänud, pööras ka hunt metsa ja kadus ära.
Mõne aja järele sai mees ühte kohta, kus mets õige pime olli. Sääl nägi ta tuld natukese maad enesest eemal paistvat. Kohe arvas mees, et ehk need on õitselised, ja ta läks sinna poole. Kui ta tulele õige ligi olli saanud, siis nägi ta omaks suureks ehmatuseks, et ilmatu palju hunta sääl olli tule ääres ja see tuli polnud keegi muu olnud kui Püha Jüri ise. Mees tahtnud küll ära põgeneda, aga hundid näinud tema ära ja need piiranud selle mehe sisse. Kohe küsinud nüüd Püha Jüri selle mehe käest, et misperast ta olli tema kutsika söögi ära võtnud. Küll vabandas mees, et ta selle teadmata olli ära võtnud, aga see ei aidanud midagi. Mees pidi kas iseenese hobuse ehk ühe künnihärja Püha Jürile lubama. Mees lubanud künnihärja. Nüüd pääsenud ta säält ära ja saanud kodu. Teisel hommikul, kui lauda juure vaatama minti, leiti härg kadunud. Mees aga ei läinud enam elades kõrtsi.
E 27380/1 (10) < Võnnu khk. – Peeter Rootslane < J. Kõrvel (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

Leave a comment »

Külapass — Veskimäe küla

veskimäekaartPärandkultuur:
Emajõe forseerimise mälestuskivi
Kalevipoja kivi
Mäksa tank-monumendi asukoht
Salu talu tellisevabrik

Loodusmaastik:
Emajõgi

veskimäe2
Kultuurimälestised:
Kabeliase Kabelikurm

Elanikud:
1970. a. – 87
1980. a. – 59
1990. a. – 34
2000. a. – 40
2010. a. – 45
2015. a. – 49

Kaunid kodud:
perk Uiga -Uiga talu 2001
perek Nõgesmäe – Paju talu 2006
perek. Ahman – Metsapoole talu 2009
perk. Adur – Josti talu 2015

veskimäe1
Ühekorra surnud üks vanamoor ära, keda rahvas kange nõia arvasid olema. Peran surma hakkas ta kodu käima. Kord tulli ta karjalauta, kord hobusetalli, kord elumajasse.
Ühekorra tulnud ta jälle hobusetalli, sulane aga olli talli pääle magama läinud ja kui ta kolinat kuulis, siis läks ta kohe sinna talliukse juure, toppis võtmeaugu kinni pihlakase pulgaga ja kui ta talli sisse läks, siis olli vanamoor sääl. Nüüd võttis sulane toobripuu ja hakkas sellega vanamoori vemmeldama ja kui ta ju küllalt teda olli peksnud, siis pandis ta talliukse jälle kinni, läks heitis jälle magama. Ja kui hommiku pererahvas talli juure tullid ja vanamoori sääl nägid, siis vemmeldeti teda õige mehe moodi ja kui küll arvati olevat, siis võeti vanalmooril tukast kinni, viidi kabelisse ja kästi hauda minna. Ei aidanud enam muu nõu, kui pidi käsku täitma. Vaevalt olli ta hauda saanud, kui sulane kolm korda haua pääle pahema jala kannaga lõi ja kusjuures ta ise sõnas, et seisa sa siin igaveste. Ja sest ajast pole vanamoori enam keegi näinud.

E 17230/2 (3) < Võnnu khk. – Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

Leave a comment »

Külapass — Vana-Kastre küla

vanakastrekaartEsmamainimine 1342

Loodusmaastik:
Emajõgi
Emajõe kaldapealsed (uue ja vanajõe harud)
Luutsna jõgi

Pärandkultuur:
Luunja sild
Vana-Kastre parvekõrts
Vana-Kastre sadamakoht
Vana-Kastre veski
Vana-Kastre koolimaja, vaestemaja
Kultuurimälestised:
Vana-Kastre linnuse territoorium 13-16. saj.

vanakastre1

Elanikud:
1970. a. – 88
1980. a. – 79
1990. a. – 74
2000. a. – 60
2010. a. – 68
2015. a. – 63

Kaunid kodud:
perekond Kandimaa Kivimäe talu 2004
perekond Tootmaa Pärna talu 2004

vanakastre3

Vana-Kastre linnus Tollimäel

Luutsna suudmes asuvat küngast peetakse muinaseestlaste linnuseks.
Vana-Kastre linnuse valmimisaeg ei ole täpselt teada, aga 1342. a. mainiti siinset linnust esmakordselt juba ürikuis. Kindlusel oli kolm torni kõrgusega 15 m, neid ühendas 7 m kõrgune müür. Idaosas asus allalastav sild. Kogu kindlus oli ümbritsetud 3 vallikraaviga, mille asemed veel aimatavad.
Kastre nime tekkimisel on kaks võimalust 1) vene sõna kostjor, mis tähendab tuleriita, lõket (võib-olla viitab signalisatsioonile lõkketulega?), kuid ka kantsi ehk linnust; 2) tollal siinsete katoliku vaimulike hulgas kasutusel olnud ladina keele sõnad castrum = kindlus, kindlustatud linn, linnus; castra = sõjalaager, sõjateenistus; kõlalt neile lähedane on ka claustrum = suletud koht, paik, mis kaitseb juurdepääsu teisele tähtsamale kohale. Allikad ja pärimused on ebamäärased, kuid nad seovad vaadeldavat paika ikka ja jälle munkadega.
Vana – Kastre linnuse juures endise Linnakese talu maal asus väike alevik (eeslinnus) – Muugelinn, kus oli ka kõrts ja veski. See paiknes Emajõe kaldal ülesõidukoha ja kindluse eesõue vahel.
Siinsed linnused pidid otseselt oma kontrolli all hoidma Emajõe veeteed, et tõkestada vaenlase sõjasalkade ootamatut kallaletungi Tartule idast. Samuti käis linnuste kohustustesse tollimaksude (sellest ka Vana-Kastre rahvapärane nimi – Tollimägi) kasseerimine Emajõel veetavatelt kaupadelt.
Tulirelvade kasutuselevõtuga langes linnuse sõjaline tähtsus oluliselt juba enne Liivi sõda. Sõja algul, juulis 1558. a. läks linnus võitluseta ja tervena Vene vägedele, väike kaitsemeeskond põgenes. Sajand hiljem, 1656.a., linnus hävis sõjatules. Meie päevini on säilinud vaid mullakamaraga kattunud varemed, vallikraav ning Emajõe madala veeseisu ajal märgatavad vesitõkke (silla) jäänused kaldaliivas ja vees. Mäe jalamil muistsel asukohal kasvab dekoratiivse võraga jalakas, mida peetakse ohvripuuks.

Pildid:
register.muinas.ee
ra.ee

Leave a comment »

Külapass — Tigase küla

tigasekaartEsmateated: 1588. a. Metezkilia, 1730. a. Kaggari , 1830. a. Tigase küla kandimeeste külana, 19. saj. Aru karjamõis

Kultuurimälestised:
Kalmistu „Kabelimägi“

tigase1
Pärandkultuur:
Aru karjamõis
Aru koolimaja ja internaat
Murulaane metsavahikoht

Elanikud:
1970. a. – 83
1980. a. -77
1990. a. – 45
2000. a. – 64
2010. a. – 66
2015. a. – 61

tigase2
Näki omandus

Korra käinud näkk ühest järvest välja, ta istunud järve äärde ühe kivi pääle maha, sääl suginud ta kuldkammiga pead ja laulnud üht imelikku õrna laulu. Järveäärne rahvas rääkinud seda lugu ka võerastele ja ükski pole seda uskunud.
Korra läinud üks vaene poiss sinna järve ääre. Kuu vaadanud taeva võlvilt ja mitu tuhat tähte säranud kuldhiilguses. Noormees istunud sinna kivi ligidale maha ja vahtinud looduse ilu. Natukese aja perast kohisenud vesi ja näkk tulnud veest välja, kivi otsa istunud ta maha, hakanud jälle pead sugema.

Noormees tõusnud tasakeisti maast üles ja läinud neiu poole, aga kui see seda märganud, siis olnud ta läinud ja oma kuldkammi sinna maha jätnud. Mees võtnud kammi ja ütelnud: “Mina olen süüdlane, et ma neiu ära hirmutasin, mina pian see kamm talle tagasi andma.” Ja kui ta kammi veel oli vaadanud, siis viskas ta tema laenetese, sedamaid avanud ka noormehe silmade ees ennast üks kullaga tehtud tee ja mees läinud seda teed pitti järve ja ta jäänud sinna igaveste elama.

E 23551/23552 < Võnnu khk., Vastse-Kuuste – Peeter Rootslane < Johan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

Leave a comment »

Külapass — Tammevaldma küla

tammevaldmakaartEsmamaining 1582. a. revisjonikirjades (Thammenvaldma)

Loodusmaastik:
Luutsna jõgi
Tamme järv
Kunnimägi

Kultuurimälestised:
Külakalmistu

tammevaldma3

Pärandkultuur:
Ollioru tuulik
Tamme kabeli kants
Magasiaida koht Kunnimäel

Elanikud:
1970. a. – 103
1980. a. – 86
1990. a – 55
2000. a. – 59
2010. a. – 54
2015. a. – 62

Kaunid kodud:
Vilbert Jaakson Tamme talu – 2002
prk. Palgi Pihlaka talu – 2007
Jänese talu (prk. Kooskora) – 2014

tammevaldma2

Murueide tütred

Kord läinud üks noor kütt maikuu esimasel õhtal metsa. Juhtunud ühe ilusa lagendiku pääle, aga omaks imestuseks näinud ta lagendikul hulga neiusid tantsivat. Aga kui imelikult. Pole jalgadega maa külge puutunud, vaid lausa õhus heljunud nad. Üks olnud suurem kui tõised. See olnud nagu valitsejanna nende seas. Viimaks võtnud kütt julgust ja ütelnud:
“Võtke ka mind eneste sekka.”
“See on võimata,” ütelnud suurem piiga, “sina oled surelik, patune inimene, aga meie oleme pühad suremata murueide tütred.”
Aga rääginud piiga edasi:
“Et sina oled meid juhtunud nägema, tahan selle mälestuseks sinule ühe sõrmuse anda. Nii kaua, kui sa seda kannad, ei saa ilmamured sinu elurõõmu mitte rikkuma.”
Tõmbanud sõrmukse, andnud nooremehele kätte, selle pääle aga hakanud nad ise ikka kõrgemale tõusma ja silmist ära kaduma, viimaks kadund tõised ära, aga sõrmuse kinkija paistnud veel. Noormees vaatanud hommikuni, siis olnud neiu asemel ainult Ehatäht näha.

E 27530/1 (12) < Varssavi < Võnnu khk. – Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja regieeris Mare Kõiva 2004

http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

tammevaldma1

Pahuseloits

Paake, pahus, paake,
pahus, paake, pahus!
Pahusel ei ole paika,
kos rauda ei raeta,
mõõtu ei mõõdeta.
Ristteel paal neljäpä õhtul
kume kuuski, hele tamme,
kus hundid ei unda,
soed ei sõida,
metsalised ei marsi.
Paake, pahus, paake,
pahus, paake, pahus!
Kos käod ei kuku,
linnud ei laula,
ühegi inimese hing ei käi.
Aamen igavest.

E, StK 36, 56 (88) Võnnu khk
M. Kõiva Eesti loitsud (2011)

pildid
rahvamuusikakool.ee
mellistekool.blogspot.com

Leave a comment »

Külapass — Sudaste küla

sudastekaartEsmateated 1582. a. revisjonikirjades (Rääbnitse)

Elanikud :
1970. a. – 105
1980. a. – 109
1990. a. – 74
2000. a. – 86
2010. a. – 90
2015. a. – 80

Loodusmaastik :
Luutsna jõgi
Kaikjärv

sudaste1

Kultuurimälestised:
Sudaste küla asulakoht
Kivikalme “Vareselepik“
Külakalmistu

Pärandkultuur:
Sitika tuulik
Prilli talu karjamõis
Prilli talu kõrtsikoht
Prilli talu riikliku geovõrgu punkt
Sarakuste koolimaja asukoht

Kaunid kodud:
prk. Muuga Sulevi talu – 2001
Oru talu – 2009
Sõstra talu – 2009
Tuule talu – 2010
Korterelamu Kisla 1 — 2015

sudaste2

 

Ühekorra hakanud üks mees õunapuid istutama. Auku kaevates leidnud ta august ühe pisukese vanamehe, kel küünra suurune habe olli. See kohe vastu paluma: “Jätke see koht maad kaevamata, ma tasun su vaiva rikkalikult ära. Su põld õnnistab siis iga aasta, aga ära sa mind enam siia kiusama tule!”
Mees lubab ka oma sõna pidada ja ta ajas augu maaga kinni. Mehe põld õnnistanud ka sel aastal väga hästi. Ka teise aasta õnnistanud põld häste. Mees läinud aga ahneks, tahtnud, et see vanamees talle raha ka kasvataks. Läinud sinna augu juure, kaevanud selle lahti ja kohe tulnud ka see vanamees jälle sinna ja küsinud: “Mis sa ahnepäits veel minust tahad? Kas sa põllust küllalt ei saa, et sa minno jälle kiusama tullid.” Seda üteldes löönud ta mehele kepiga sääri pitti ja ütelnud: “Kui mina kaon, siis kadugu ka see minu antud vara inimeste käest ära!” Kohe olnud ka vanamees ja see haud kadunud.
Kui peremees kodu läinud, leidnud ta ka oma aida tühja olevat. Vanamees olli andnud ja olli ka võtnud.

E 27391/2 (21) < Võnnu khk. – Peeter Rootslane < Jaan Jõgever (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004

http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

sudaste3
Viljasõnad

Viskan rukist, ei lustet,
viskan odra, ei ohakast,
viskan kaera, ei kasteheina,
viskan lina, ei nälgheina!

Viljakoristus

Kokku, kokku, põllukene,
kodu, kodu, kotti, kotti,
astu aita, sada salve,
tuhat vakka tuuliteri,
sada vakka salveteri!

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. (1969-1974)

Pildid
postimees.ee
register.muinas.ee
Carl Sarap

Leave a comment »