Külapass — Sarakuste küla

sarakustekaartEsmateated 1582. a. revisjonikirjades (Sarakutz)

Pärandkultuur:
Sarakuste mõis
Sarakuste mõisa teenijatemaja
Sarakuste küla veski asukoht
Kobratu sild

Kultuurimälestised:
Kalmistu „Munkade surnuaed“

sarakuste2

Loodusmaastik:
Emajõgi
Agali järv
Kullimägi

Elanikud:
1970. a. – 86
1980. a. –72
1990. a. – 59
2000. a. – 64
2010. a. – 61
2015. a.  – 71

sarakuste1

Sarakuste mõis

Sarakuste mõis (saksa k Sarrakus) loodi 18. sajandi teisel poolel, mil ta eraldati Kurista mõisast. Mõisal on olnud palju omanikke. Ta on erinevatel aegadel kuulunud nii von Hassedele, von Bulgarinitele kui ka Thomsonitele. Enne 1919. aasta võõrandamist oli mõis von Nolckenite omanduses. Mõisa viimane omanik oli Sophie von Nolcken.

Mõisasüda paiknes Emajõe kõrgel paremkaldal. Kahekorruseline historitsistlik peahoone püstitati mõisa arvatavasti 19. sajandi keskpaigas. Hoonel oli kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Hoone vasakus otsas oli pikk kahekorruseline tiibehitis, mille teine korrus oli kujundatud lahtise sammastikuga. Peasissepääsu ääri kaunistasid väikesed obeliskid.

Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas Emajõe kaitselahingutes 1944. aastal. Sõja järel taastati hoone ühekorruselisena, kuid kaasajal on seegi varemetes. Alles on põhiosa esimese korruse müürid. Lähedal asunud arvukatest kõrvalhoonetest on enamikus järel armetud riismed, paar tervet hoonet on tundmatuseni ümber ehitatud.

vaata lisa http://www.mois.ee

sarakuste3

Kudas kaltsuajaja rikkaks sai

Ühes väga vanas mõisas elanud korra üks herra. Äkisti hakanud sääl üks hääl nagu vaim põranda alt karjuma: “Ma tõusen! Ma tõusen!”
See hääl ei andnud enam rahu sugugi. Herra lasknud enesele viimaks uue mõisa ehitada. Arvanud, et kuri vaim vanas mõisas elamas on.
Ühel õhtul tulnud üks kaltsuajaja ja palunud mõisaherra käest öömaja. Herra mõtelnud: “Ma annan talle oma vana mõisa öökorteriks. Las’ vaimud võtavad ta õnneks pääle!”
Juhatanud kaltsuajaja vana mõisa. Kaltsuajaja hakanud kõige päält ahju kütma. Tahtnud sooja tuba saada. Korraga hakanud hääl hüüdma: “Ma tõusen! Ma tõusen!”
Kaltsuajaja hirmu täis. Mõtleb: siin on päris kurjavaimude pesa! Panen ma jooksma, võib vaim järele tulla. Saagu, mis saab, ma ütlen: “tõuse pääle!”
Ütelnudgi: “Tõuse pääle!”
Kohe läinud põrand praginaga lõhki ja suur raha-kast tõusnud põranda alt ülesse.
Mees läinud vaatama: kast üsna raha täis. Mees loopinud kõik kausid ree päält maha ja ajanud suure vaevaga rahakasti ree pääle ja läinud oma teed.
Herra täinud teisel päeval meest vaatama. Ei enam meest kusagilgi. Saatnud siis oma mehe kuulama, kas hääl veel vana viisi hüüab. Ei enam kuulda midagi.
Herra saatnud teomehed põranda alla otsima. Näinud: põrand olnud lõhutud. Teomehed leidnud põranda alt kasti aseme.
Herra ehmatanud seda kuuldes ära. Tulnud meelde, et korra vanast raamatust lugenud, ses vanas mõisas olla mõisa asutaja vara kõik koos. Selle varanduse oli kaltsuajaja nüüd kõik ära viinud.
Kaltsuajaja saanud selle varandusega Peipsis kõige rikkamaks meheks. Kui ta veel ära ei ole surnud, elab ta praegu uhkesti ja suuresti.
“Raha-augu jutud. Rahva suust kokku korjatud” Matthias Johann Eisen
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/raha/12.html

 

Pildid
loodus.keskkonnatinfo.ee
register.muinas.ee
mois.ee

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: