Külapass — Kastre küla

kastrekaart

Vanim küla Emajõe ääres, 13. saj. oli piiskopimõisa osa. 1582. a. revisjonikirjas mainitud külanimi Normast.

Loodusmaastik:
Emajõgi
Mõisa park 4,0 ha 44 puuliiki
Emajõe Suursoo

Kultuurimälestised:
Asulakoht
Külakalmistu ja hiiekoht „Pähnimägi“
Kiviaja asulakoht „Akali“
Kiviaja asulakoht „Kullamägi“
Kastre mõisahoone
Laevavrakk „Carulus“

kastre2

Pärandkultuur:
Rebassaare (Konsa Toivo maja)
Pedajamägi (Konsa-Jaani talu)
Kastre metskond
Kastre sadam
Mõisa müür
Mõisa kuivati
Mõisa abihoone varemed
Teetähised

Elanikud:
1970. a. – 119
1980. a. – 103
1990. a. – 79
2000. a. – 64
2010. a. – 36
2015. a. – 33

kastre3

Kaunid kodud:
Hooldekodu Härmalõng — 2000
prk. Jakobsoo — 2000
prk. Virolane Haava talu — 2010
Lillemetsa talu (prk. Jakobsoo) — 2014

Asutused:
SA Härmalõng

kastre1

Tont ja rehepapp

Mõisa rehepapp kütnud ahju, väljas voolanud vihma maha nagu oavarrest. Vanapagan olnud ka hulkumise pääl, saanud aga märjaks ja sammunud mõisarehe poole. Rehepapp võtnud teda õige lahkeste vastu, annud istme ahju kõrva, ise sirutanud pikali maha ja jutt läinud nii mis sorab.
Vanapagan kaebanud rehepapile, et tal kuri naine olla ja kuskil tükis talle perra ei andvat. “Noh, siis oled sa püksid naise jalga andnud,” ütles rehepapp, “need katsu õige rutusti ära kisku, siis on võit sinu käen.”
Vanapagan leidnud nõu hea olevat ja teinud ka rehepapile head teha, juhatanud teda rabasoo põllu pääle, kus üks suur kivihunik olnud. Säält käskinud natukese mulda ära kratsi ja siis seda teed pitti, mis säält nähtavale tuleb, edasi minna – “Ja küll sa siis sääl isegi oppust saad.”
Kui vanapagan ära olli läinud, siis võttis ka rehepapp labida õlale ja sammus nimetud paika, pildus paar sülda mulda päält ära ja juba paistis talle suur kiviuulits vasta, seda pitti läks ta nüüd edasi kunni ühe uhke maja juure jõudis. Julge sammmuga astus ta sinna sisse, säält leidis ta ühe jahumati, veekruusi ja sületäie puid. Et rehepapil ka õige söögiisu olnud, hakkanud ta kohe sööki keetma.
Korraga, kui rehepapp suud söögist puhtaks teinud, kuulnud ta väljaspoolt ukse taga sammusid ligemale tulevat. Kohe peitnud ta ennast ahju taha ära. Uks tehtud lahti ja neli meest, verevin rõivin, astunud sisse. Nad pannud ühe puusärgi põrandale maha, jälle läinud toojad ära ja rehepapp julgenud ka ahju tagast välja tulla. Ta tõstnud puusargi kaane ülesse ja üks vanaherra tõusnud sääl istukile. Rehepapp pakkunud talle ka oma keedetud sööki. Herra tänanud rehepappi selle eest ja jutustanud nüüd omma 300saja aastalist vangipõlve puusärgi sees. Ta tänanud rehepappi tema ärapäästmise eest ja käskinud sel tõiste tuppa minna, kus üks must kass magavat, seda käskis härra ühe paelaga rehepapil üle puua, sest kui see üles piaks tulema, sis on kõik paha, ja raha, mis sealt leida olli, seda kolme jakku jagada: ühte kirikule, ühte vaesile ja ühte enesele. Siia tuppa tagasi ei luba ta rehepapil aga iialgi enam tulla. Rehepapp tegi kõik nõnda, kuida kästi, poos kassi üles, jagas raha ära ja läks sis kõike kolme jakku ühes võttes jälle tultud teed tagasi. Ta andis igaühele oma jau kätte ja elas kunni surmani välja õnnelikult.
E 23004/23006 < Võnnu khk. – Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003

http://www.folklore.ee/lepp/vonnu/?sel_id=2

Fotod
harmalong.ee

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: