Kiigeoru hiiesalu

Kiigeoru hiiekoht asub Võrukülas Mäksa ja Haaslava valla piiril. Nelinurksel u. 20 x 15 m. suurusel platsil kasvab kümmekond künnapuud, mis kõik on endised hiie ja ohvripuud, neist kõige kirdepoolsema nn kõige pühama puu all on 2×2 m. mõõtmetega kividest laotud ohvrialtar. Üks puudest kasvab väikesel künkakesel, milles olevat vanarahva arvates varandus peidus.
Põliskünnapuusdest koosnevat salu Kiigeorus peetakse üle-Euroopalise tähtsusega loodusmälestiseks. Hiiepuu okstele on seotud paelu ja riideribasid, ohvrikivi lohul on anniks toodud münte. See näitab, et mingil kombel elavad vanad tavad ses paigas veel edasi.
Künnapuu (Ulmus laevis) on Eesti metsades mitmetel põhjustel väga haruldaseks jäänud. Küll aga kasvab suuri ja ilusaid puid sageli vanades parkides. Teda võib istutada nii üksikpuuna, kui ka rühmadena, alleena või isegi hekina. Üksikuna lagedal väljal jätab ta oma laia munaja võraga väga võimsa mulje. Kõrge heki kasvatamiseks laseb ta end hästi pügada. Eriti kaunis on ta sügisel, mil lehed muutuvad kollaseks või punaseks. Aga ega suvised suured tumerohelised lehedki möödujaid külmaks jäta. Huvitavad on veel pikad rippuvad õitekimbud kevadel enne künnapuu lehtimist. Nendest saavad mesilased rohkesti toorainet mee valmistamiseks.
Miks on siis künnapuu looduses nii haruldaseks jäänud? Tal on nimelt haruldaselt tugev puit ja nii on enamik künnapuid inimese tarbeks maha raiutud. Ka on ta küllaltki nõudlik kasvukoha suhtes. Ta ei kasva kehva viljakusega ega vähese niiskusega mullal, kuid viljakama mullaga alad on inimene sageli põldudeks harinud. Künnapuud võime kohata haruldastes laialehistes lammimetsades. Kaks tuhat aastat tagasi oli Eesti kliima märksa soojem ja künnapuule sobivam kui praegune jahedam ilmastik. Kes teab, võibolla läheb kliima tänapäeval soojemaks ning millalgi aastasadade pärast hakkavad Eestis taas kasvama künnapuumetsad.
Künnapuu üks rahvapärane nimi on loogapuu, see näitab, et temast tehti lookasid. Kuid temast tehti ka tööriistade käepidemeid, vankreid, regesid, vaguneid, sillaposte vette, tünnivitsasid. Tänapäeval on ta eriti hinnatud mööbli valmistamisel. Künnapuu puit on kõva, raskesti lõhestatav ning elastne. Ka tema peeneid pikalt rippuvaid oksi on kasutatud punumisel. Kuid koorest on saadud abi ka nahkade parkimisel ning värvimisel.
Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. Tema ei ole looduskaitse alla võetud, künnapuu aga on. Kuidas neid kahte siis üksteisest eristada? See polegi väga keeruline. Metsamehed ütlevad: jalakal on jalad all. See tähendab, et peame vaatama lehte. Selle alumisel küljel on selgelt näha leherood. Jalakal harunevad nad tavaliselt enne leheservani jõudmist kaheks, künnapuul aga harilikult mitte. Lehtedel on olemas veel teisigi erinevusi. Künnapuu leht on palju pehmem, sest ta on kaetud pehmete karvadega, jalaka leht on pealt lehe tipu poolt alusele tõmmates tugevalt kare. Ka lehekuju on veidi erinev: künnapuul on ta hästi ebasümmeetriline, jalakal vaid veidi. See tähendab, et künnapuu lehe üks külg on teisest kuni paar sentimeetri lühem. Viimane tunnus ei esine aga kõigil lehtedel.
Kiigemäe hiiesalu alustaimestikku kirjeldasidd T. ja J. Paal 2001. a. järgmiselt:
Niitmata alal, künnapuude-salu kõrval:
Harilik angervaks – Filipendula ulmaria – dominantliik
Luht-kastevars – Deschampsia caespitosa – dominantliik
Soo-koeratubakas – Crepis paludosa – kaasdominant
Harilik metsvits – Lysimachia vulgaris
Mets-kurereha – Geranium sylvatica
Kõrvenõges – Urtica dioica
Ojamõõl – Geum rivale
Mets-harakputk – Anthriscus sylvestris
Heinputk – Angelica sylvestris
Harilik naat – Aegobodium bodagraria
Kylmamailane – Veronica chamaedrys
Kandliline naistepuna – Hypericum maculatum
Soo-ohakas – Cirsium palustre
Soomadar – Galium palustre
Lodumadar – Galium uliginosum
Karvane tarn – Carex hirta
Oras-tähthein – Stellaria graminea
Mets-tähthein – Stellaria holostea
Harilik kastehein – Agrostis capillaris
Kannike – Viola sp.
Niidetud alal õnnestus lisaks tuvastada:
Koldnõges – Caleobdolon luteum
Mets-tähthein – Stellaria holostea
Võsakannike – Viola riviniana
Harilik sinilill – Hepatica nobilis
Harilik võsalill – Moehringia trinervia
Suur aruhein – Festuca gigantea
Kevadine seahernes – Oxalis acetosella
Naistesõnajalg – Athyrium filix-femina
Sammaldest:
Mets-lehiksammal – Plagiomnium cuspidatum
Lainjas lehiksammal – Rhytidiadelphus sqarrosus
Kadrisammal – Atrichum undulatum
Tegemist on endise lamminiiduga, mille looduslik  seisund on tugevasti rikutud salu kõrval voolanud oja kraavitamisega, pealegi on kraavist välja tõstetud muld asetatud salu poolsele küljele. Niidetud alal, seega künnapuude all, on tähelepanuväärsel hulgal tüüpilisi salutaimi, mis tavaliselt kasvavad lamminiidul ja –metsas suhteliselt harva. Ilmselt on see seotud lammimulla mineraliseerumisega kuivenduse tagajärjel. Hiiglaslikud künnapuud on väga suure väärtusega ja heas tervislikus korras.
Kiigeoru künnapuude suurusi mõõtis Ahto Raudoja 1998/1999 aastal. Puude kõrgus on vahemikus 24-27 m ja ümbermõõdud on antud tabelina:
Puu nr. Ümbermõõt (m) kõrguselt
 1,3 m  0,5 m
1 4,32  5,40
2 4,72  5,13
3 1,90  2,45
4 2,02  2,27
5 2,61  3,43
6 3,10  3,40
7 2,97  3,28
8 4,48  4,65
9 3,77  4,30
10 2,66  2,90
11 3,47  3,70

(Koduvalla teedel III.- Melliste, 2003)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: