Archive for august, 2012

Kiigeoru hiiesalu (lisandusi)

 

tiinasulg_01kiigeoruhiiesalu_taevasse

„Võruküla Kiipuse talu juures asub muistne püha paik – Kiigeoru hiiesalu. Siin kasvab kaarjalt 11 künnapuud. Kõige pühama puu all asunud kivist laotud ohvrialtar. Nüüdseks võtab ohvriande vastu üksik lohuga kivi. Selle puu vanuseks on Jaan Eilart arvanud ca 350 aastat. Varandust varjab oma juurte all aga veidi väiksema mõõdulisem künnapuu. Suurima puu ümbermõõt on 4.2 m, kõrgus 18 m. Okste külge seotud värvilised paelad ja mündid on tänasteks ohvriandideks. Hiiepuud on looduskaitse all.” 

Aasa Sulg 
Koduvalla teedel .- Melliste, 2001 .- lk. 21.

tiinasulg_08kiigeoruhiiesalu_polisilu

„Künnapuu tugevat puitu on tarvitatud lookade, reejalaste, tööriistade käepidemete, masinaosade jms valmistamiseks, tema koort on kasutatud punumistöödel, samuti nahkade parkimiseks ja värvimiseks. Selle tõttu on teda tabanud väärt tarbepuu tavaline kurb saatus – maharaiumine. Ja kuna künnapuu on ka suhteliselt nõudlik kasvukoha suhtes – talle sobivad viljakamad ja piisavalt niisked mullad, milliseid inimene on aga aegade jooksul põldudeks harinud, siis leiabki üksikuid künnapuid nüüdsel ajal vaid Eesti mandriosa metsadest. Osa neist on pälvinud pühapuu staatuse.”

Marju Kõivupuu 
101 Eesti pühapaika .- Tallinn, 2011 .- lk. 138

tiinasulg_05kiigeoruhiiesalu_annid

„See külatee oli üle 10 km pikk ja ühe teeäärse metsalagendiku kaugemas nurgas seisis kutsuvalt sünkjasroheline saladuslik hiis Võruküla ja Mäletjärve küla vahel. Olin Kiigeoru hiiest kuulnud, kuid siis ei julgenud ma sellele läheneda, sest seal kõrval asuva metsavahimaja suur koer pidas hiie ja selle allika juures vahti.”

Aare Kasemets 
Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused // Looduslikud pühapaigad: väärtused ja kaitse .- Tartu, 2007 .- lk. 83.

tiinasulg_03kiigeoruhiiesalu_hiiesalu

„Kunagi 1930.-aastatel oli suur Tartu ärimees Jänes tahtnud Kiipuse talu maid ära osta, et hiie kohale Järvselja jahilossi sarnane loss ehitada. Peremees polnud põhimõtte pärast müünud ja nõnda on see hiis tänini alles jäänud.”

 Aasa Sulg
07. jaanikuu päeval 2011

tiinasulg_02kiigeoruhiiesalu_puudjapaelad

 „Kiigeoru hiiesalu”

„väsinud ja nõrk kui oled
vaimuna istu siin salus
laetuna tõuse ja koged
et emakeel kodumaa armastus
jõuna pole üldsegi valus”

Pöörane Hirv  
Ugandi metsad ja maa .- Tartumaa, 2002 .- lk. 25.

tiinasulg_04kiigeoruhiiesalu_rigaragaraga

Leave a comment »

Kiigeoru hiiesalu

Kiigeoru hiiekoht asub Võrukülas Mäksa ja Haaslava valla piiril. Nelinurksel u. 20 x 15 m. suurusel platsil kasvab kümmekond künnapuud, mis kõik on endised hiie ja ohvripuud, neist kõige kirdepoolsema nn kõige pühama puu all on 2×2 m. mõõtmetega kividest laotud ohvrialtar. Üks puudest kasvab väikesel künkakesel, milles olevat vanarahva arvates varandus peidus.
Põliskünnapuusdest koosnevat salu Kiigeorus peetakse üle-Euroopalise tähtsusega loodusmälestiseks. Hiiepuu okstele on seotud paelu ja riideribasid, ohvrikivi lohul on anniks toodud münte. See näitab, et mingil kombel elavad vanad tavad ses paigas veel edasi.
Künnapuu (Ulmus laevis) on Eesti metsades mitmetel põhjustel väga haruldaseks jäänud. Küll aga kasvab suuri ja ilusaid puid sageli vanades parkides. Teda võib istutada nii üksikpuuna, kui ka rühmadena, alleena või isegi hekina. Üksikuna lagedal väljal jätab ta oma laia munaja võraga väga võimsa mulje. Kõrge heki kasvatamiseks laseb ta end hästi pügada. Eriti kaunis on ta sügisel, mil lehed muutuvad kollaseks või punaseks. Aga ega suvised suured tumerohelised lehedki möödujaid külmaks jäta. Huvitavad on veel pikad rippuvad õitekimbud kevadel enne künnapuu lehtimist. Nendest saavad mesilased rohkesti toorainet mee valmistamiseks.
Miks on siis künnapuu looduses nii haruldaseks jäänud? Tal on nimelt haruldaselt tugev puit ja nii on enamik künnapuid inimese tarbeks maha raiutud. Ka on ta küllaltki nõudlik kasvukoha suhtes. Ta ei kasva kehva viljakusega ega vähese niiskusega mullal, kuid viljakama mullaga alad on inimene sageli põldudeks harinud. Künnapuud võime kohata haruldastes laialehistes lammimetsades. Kaks tuhat aastat tagasi oli Eesti kliima märksa soojem ja künnapuule sobivam kui praegune jahedam ilmastik. Kes teab, võibolla läheb kliima tänapäeval soojemaks ning millalgi aastasadade pärast hakkavad Eestis taas kasvama künnapuumetsad.
Künnapuu üks rahvapärane nimi on loogapuu, see näitab, et temast tehti lookasid. Kuid temast tehti ka tööriistade käepidemeid, vankreid, regesid, vaguneid, sillaposte vette, tünnivitsasid. Tänapäeval on ta eriti hinnatud mööbli valmistamisel. Künnapuu puit on kõva, raskesti lõhestatav ning elastne. Ka tema peeneid pikalt rippuvaid oksi on kasutatud punumisel. Kuid koorest on saadud abi ka nahkade parkimisel ning värvimisel.
Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. Tema ei ole looduskaitse alla võetud, künnapuu aga on. Kuidas neid kahte siis üksteisest eristada? See polegi väga keeruline. Metsamehed ütlevad: jalakal on jalad all. See tähendab, et peame vaatama lehte. Selle alumisel küljel on selgelt näha leherood. Jalakal harunevad nad tavaliselt enne leheservani jõudmist kaheks, künnapuul aga harilikult mitte. Lehtedel on olemas veel teisigi erinevusi. Künnapuu leht on palju pehmem, sest ta on kaetud pehmete karvadega, jalaka leht on pealt lehe tipu poolt alusele tõmmates tugevalt kare. Ka lehekuju on veidi erinev: künnapuul on ta hästi ebasümmeetriline, jalakal vaid veidi. See tähendab, et künnapuu lehe üks külg on teisest kuni paar sentimeetri lühem. Viimane tunnus ei esine aga kõigil lehtedel.
Kiigemäe hiiesalu alustaimestikku kirjeldasidd T. ja J. Paal 2001. a. järgmiselt:
Niitmata alal, künnapuude-salu kõrval:
Harilik angervaks – Filipendula ulmaria – dominantliik
Luht-kastevars – Deschampsia caespitosa – dominantliik
Soo-koeratubakas – Crepis paludosa – kaasdominant
Harilik metsvits – Lysimachia vulgaris
Mets-kurereha – Geranium sylvatica
Kõrvenõges – Urtica dioica
Ojamõõl – Geum rivale
Mets-harakputk – Anthriscus sylvestris
Heinputk – Angelica sylvestris
Harilik naat – Aegobodium bodagraria
Kylmamailane – Veronica chamaedrys
Kandliline naistepuna – Hypericum maculatum
Soo-ohakas – Cirsium palustre
Soomadar – Galium palustre
Lodumadar – Galium uliginosum
Karvane tarn – Carex hirta
Oras-tähthein – Stellaria graminea
Mets-tähthein – Stellaria holostea
Harilik kastehein – Agrostis capillaris
Kannike – Viola sp.
Niidetud alal õnnestus lisaks tuvastada:
Koldnõges – Caleobdolon luteum
Mets-tähthein – Stellaria holostea
Võsakannike – Viola riviniana
Harilik sinilill – Hepatica nobilis
Harilik võsalill – Moehringia trinervia
Suur aruhein – Festuca gigantea
Kevadine seahernes – Oxalis acetosella
Naistesõnajalg – Athyrium filix-femina
Sammaldest:
Mets-lehiksammal – Plagiomnium cuspidatum
Lainjas lehiksammal – Rhytidiadelphus sqarrosus
Kadrisammal – Atrichum undulatum
Tegemist on endise lamminiiduga, mille looduslik  seisund on tugevasti rikutud salu kõrval voolanud oja kraavitamisega, pealegi on kraavist välja tõstetud muld asetatud salu poolsele küljele. Niidetud alal, seega künnapuude all, on tähelepanuväärsel hulgal tüüpilisi salutaimi, mis tavaliselt kasvavad lamminiidul ja –metsas suhteliselt harva. Ilmselt on see seotud lammimulla mineraliseerumisega kuivenduse tagajärjel. Hiiglaslikud künnapuud on väga suure väärtusega ja heas tervislikus korras.
Kiigeoru künnapuude suurusi mõõtis Ahto Raudoja 1998/1999 aastal. Puude kõrgus on vahemikus 24-27 m ja ümbermõõdud on antud tabelina:
Puu nr. Ümbermõõt (m) kõrguselt
 1,3 m  0,5 m
1 4,32  5,40
2 4,72  5,13
3 1,90  2,45
4 2,02  2,27
5 2,61  3,43
6 3,10  3,40
7 2,97  3,28
8 4,48  4,65
9 3,77  4,30
10 2,66  2,90
11 3,47  3,70

(Koduvalla teedel III.- Melliste, 2003)

Leave a comment »

Melliste küla osaleb Aasta küla konkursil

Liikumine Kodukant on alates 2005. aastast kutsunud üle Eesti märkama ja märkima tegusaid külasid. Külade hindamisel arvestatakse külakogukonna ühtsust ja arengut kolmel viimasel aastal, koostöövalmidust, avatust ja tuntust maakonnas ja kaugemal, küla välisilmet ja heakorda, atraktiivsust, elanike osalemist kultuuri- ja spordiüritustel, küla arengukava olemasolu ja koostööd omavalitsusega.

Konkursi eesmärk on avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu olulisust. Eesti Aasta küla aunimetus antakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule ja kuulutatakse välja Eesti Külade Maapäeval 2013. aastal.

Olles üdini sinasõber Kodukandi liikumise tegevustega ja lugenud seekordse üleskutse vähemasti viiel korral küll tasa ja targu, siis veidi valjemalt ja mõtlikumalt ning lõpuks päris valjul häälel Heureka hüüdes otsustasin Melliste küla tegemised kolmel viimasel aastal luubi alla võtta ja peamised nendest paberile panna. Kirjatöö sai üpriski mahukas ja oli põhjust jääda äraootavale positsioonile. Ooteaja lühendamiseks tuli küllakutse Rahinge küla 430. aaastapäeva pidustustele ning teade, et selsinatsel peoplatsil tuleb üles astuda ka Melliste küla esindusel oma küla tutvustusega vabalt valitud viisil 21. juulil.

Kevadisel talgupäeval oli Rahinge külarahvas oma järve-äärset ala suurejoonelisemate suveürituste pidamise eesmärgil laiendanud ja kauniks kujundanud.

Sealsamas toimuski pidu “kolm ühes”: küla esmamainimise 430. aastapäev, Tartumaa Külade Päev ja II etapp konkursist Avatud Külaväravad. Avatud Külaväravate sõbralikus konkurentsis astusid üles kolme küla esindused – Rõngu vallast Tilga küla, Haaslava vallast Kurepalu küla ja Mäksa vallast Melliste küla.

Melliste küla esitlesid Anita Kolk ja Reimo Karro mängides ettenähtud 5 minuti jooksul kiirelt maha küla kireva ajaloo, kauni looduse, rikkalikud traditsioonide, mitmekesise kultuurielu, särava spordielu ning roosilised tulevikuplaanid (lühikokkuvõte sellest, mis asub mellistekylalugu.wordpress.com ja enamgi veel). Mängulist momenti lisas ülesanne konkurentidele: panna puslest kokku Melliste küla nimi.

Kogu päeva jooksul oli võimalik osa võtta sportlikest võistlustest, erinevatest töötubadest, kohalike isetegevuslaste kontserdist ja päeva lõpul ka simmanist ansambel Mini MTJ saatel. Tibusid loetakse sügisel: kandidaatide seast valib Kodukant Tartumaa poolt moodustatud komisjon välja Tartumaa Aasta Küla 2012. Võitja kuulutatakse välja Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil novembris 2012. Hoidke päkka, et võistuses „naabrist parem” langeks kaalukauss Mellistele!

Aasa Sulg

Leave a comment »

Loitsusalmid

Urbimissõnad

Jalad kergeks,
silmad selgeks,
näpud virgaks,
tarka meelt pähe,
hääd sõnad suhu!

Noore Kuu teretamine

Tere, tere, kuuke!
Sina vanaks, mina nooreks,
sina kulda sööma,
mina kulda saama!
Seale uni -laisale tõbi,
tööle jõudu- leivale jätku.

Hoia kurja silma eest!

Issand taiva kuningas,
hoia kurja meele eest,
hoia kurja mõtte eest,
sinitside silmade eest
ja murutsede mutikate eest,
sina, taiva taadike!

Vihavaenu kaotamise sõnad

Oh sa hall haavakand,
must mõtuse poeg,
sea sõelaga sõelutud,
kotinõelaga  nõelutud:
soe leib ja sula või –
see käigu su läbi südame!

Jõu soovimine

Jumal andku tüü jõudu,
tüü jõudu, päiva jõudu,
päiva jõudu päälikile,
tüü jõudu tütarile.

Ussisõnad

Mida karva looja loonu?
Tuhakarva, tukikarva,
musta karva, pruuni karva,
hiirekarva, heinakarva,
sookarva, kalevikarva,
hele heina laduline –
mis sa mind salaja salvad,
nägemata näpistad?
Söö savi salaja,
näri põõsan puid,
söö soo sammelida,
näri maa mättaida !

Viljasõnad

Viskan rukist, ei lustet,
viskan odra, ei ohakast,
viskan kaera, ei kasteheina,
viskan lina, ei nälgheina!

Viljakoristus

Kokku, kokku, põllukene,
kodu, kodu, kotti, kotti,
astu aita, sada salve,
tuhat vakka tuuliteri,
sada vakka salveteri!

Haiguste sõnad

   Kas tuulest või tulest,
kas maast või veest.
   Tuulest tullud – tuulde mingu,
tulest tullud – tulde mingu,
maast tullud -maha mingu,
veest tullud- vette mingu,
merest tullud -merde mingu,
metsast tullud- metsa mingu !
   Mingu metsa kividele,
kividele, kandudele!
Jätku rahule,
valud üle mere mingu! 

Üle, vihmake!

Üle, üle vihmakene-
mina tapan musta kuke,
annan sulle harjakese,
isi söön südamekese,
pere rüibib leemekese!

Lambavilla sõnad

Sirgu, sirgu, siidivilla,
kasva, kasva, kaunist villa,
sirgu siidi pehmuseks,
kasva vaksa pitkuseks!

Hunt eemale!

Susi, söö soost samlit,
mädajärvest mättit,
näri tammevõsusit!
Ära otsi minu hobest,
ära vahi minu varssa,
ära levvä minu lehmä,
ära sihi minu siga,
ära luura minu lammast,
ära kae minu karja!

Eesti rahvalulud. Antoloogia.- 1969 – 1974

Leave a comment »