Archive for august, 2009

“Mikumärdi”

6. septembril kell 15 H. Raudsepa “Mikumärdi” LMS Helina esituses Poka külas Sulbi talu õuel.
 Korraldaja LMS Helin

Mõni sõna “Mikumärdist” http://www.tartupostimees.ee/?id=86746

Advertisements

Leave a comment »

Mõtteheietusi muinastulede öös

Me maal kord ammu ennemuistsel ajal
Siin jää ja kivid tegid veele raja

Kui linnud, loomad, inimesed ja valge susi tulid
Kord Taeva-Uku välgust lõi lõkkele esimuinastuli

Maa rahvas pärib oma esivanematelt jumalised lood
Kus nime said kõik järved, mäed, hiied, jõed ja sood

Nüüd piki Kalevipoja künnivagu seitsme järve ja ojade veed
Siin viivad Emajõe poole põlisrahva muinastuled need

Unikülast püha Sinimäe lähedalt läbi Mäletjärve Mellisteni
Toob vetevool aegade hämarusest maahaldjate teateid meieni

Kui maa ja vesi, õhk ja tuli on üheskoos
Ja kodukandi rahvas siinsamas on üheskoos
Võib tunda õhus helinata hellatust
Sõnadeta sõlmitust
Ilus oled maa, esiemade ja esiisade maa

Ja Unikülast Sinimäe lähedalt läbi Mäletjärve Mellisteni
Toob vetevool aegade hämarusest haldjate teateid meieni

Oh hellad haldjad, esiemad-isad
Kõik kohalikud kaimud-hõimud
Te elate edasi me veres ja näos, maas ja vees ja rahva luules
Te hingede märguandeid aimub siin öötuledes, puudes ja tuules
Ja aimub meilegi nüüd ja praegu –
Jah, me oleme, oleme surematud
Kui sünnime uuesti oma lastes, lastelastes, lastelastelastelastes
Kui esiemade ja -isade taassündide ja laulude rida meis ei katke
Kui anname vana maarahvana märku muinastuledes, me oleme elus
Me jätkame eelkäijate teed

Nii ajast aega ka seitsme järve ja arvuta allikate veed
Siin maavallas teevad omale maailmamere ja taeva poole teed
Vaid hetk peatub aja vool, süttib tähti siin (ja) taevas
Ja meie, tähisel Linnuteel koos Maaga
Sõidame maarahvana nagu omas laevas

Aare Kasemets

Leave a comment »

Muun´astulli üü Melisten

Muun´astulõq läädetäs täämbä üle põhjamaie. Sii olõs´ ütekõrraga nigu väega vana ja väega vasnõ muud. Ammus taa oll´, ku säräst üüd naati siin Melisten tähistämä! A tuli esiq om jo vana asi ja niisama vana om üü. Tuli või vahtsõl aol tullaq ka pirnist, aga tä jääse iks tulõst. Pirnitulõsid om saanuq kotusside nii pall´o, et üü ei paistuq inämb üü muudo ja liina kottal ei näe inämb, kui tähti täüs või ollaq taav´as põõm´ukuu üüse. Aga muun´astulõq peässiq ubis midägi nättäväle tuuma, mitte meid pimmest lüümä.

Nä peässiväq näütämä midägi, mis meid avitas kokko oitaq joba muistidsõst ajost pääle. Mille jaost toda vaja om? Et püsümä jäädäq, et kinmäs ollaq. Kinmäs om tuu, kel om midägi, mille nõalõ tukõq. Millegi nõalõ, mis om esiq kinmäs ja muutumadaq.

Nii imelik, kui sii ei olõq – kõgõ elävämbäq ja liikuvambaq asjaq võõvaq saadaq kõgõ kinmämbist ja püsüvämbist. Nii om lännüq miq keele, mi kotussõnimmi ja muistejuttõgaq. Aas´tasato om näid kynõlduq, näq omavaq omma ello elänüq ja näko muutnuq – ja sis kõrragaq ommaq näq üles kirotõduq ja nigu paika jäänüq, muuseumihe ja raamatihe kogotuq. Pall´o sellest kõgõst olõmõ esiq unõtanuq. Aga miq tiiäme, et kui meil om jälle vaja ennäst äräq tundaq, et mi olõmõ üts´ omaette rahvas tõisi siän, sis om meil olõman kinmäs põhi, kohe tukõq, ja läteq, kost juvvaq. Kui mi õnnõ ei unõtaq tiid tollõ lätte mano. Seeniq kül om tii oma keele rikkusõ mano vallalõ, aga tasos mõtõldaq, et miq sugupõlv võip ollaq viimäne, kes omma keelepruuki elävän kuuld.

Mis om sii oma keele man nii esiqsugust? Mitte ynnõ tuu, et tä om kokko kasunuq sii paag´aga ja om nigu esiq muutunu oma kihõlkonna tundõmärgist. Oma kiil´ köüt meid tõtõstõ kokko ka sada aas´tat tagasi elänüisi inemiisiga. Olõ lugõnu oman keelen kirjä pantuisi juttõ 19. aas´tasaa lõpust ja sinnäq kõrvalõ juttõ tollõ ajo esti kirjäkeelen. Ja ma tunnõ äräq, kui pall´o om kirjäkiil´ sii ajoga muutunuq – nigu olõs´ nuuq kirotajaq ubis tõõsõst maailmast peri inemiseq. Nääde maailm om sinnäq aigo jäänüki. Aga mi umakiilne jutt juus´ke sada aas´tat tagasi niisamamuudo nigu prõlla – niisama, nigu kuulõt poodi man vai talo moro pääl, kos õnnõ põlitsõq oma kandi inemiseq oman keelen kõnõldaq tihkasõq. Toda panõt kül tähele, et vaesembast om miq kiil´ jäänüq, sõnno ja ütelüisi om kõrrast unõtama naatuq. Aga muud´o tytõstõ – oma kiil´ om tuu, mis pidä meid ütenkuun kogoni sis, kui mi tülün olõmõq. Olkuq miq rikkaq vai vaeseq vai üts´kõik´ mis eräkonnast – tuu om teedäq, et üts´ kiil´ om ammust aost kõõgil suun olnuq. Õnnõ üts´ vahetegemine om siin vahepääl mano tulnuq – koolitõduisi ja koolitamadaq inemiisi vaihõlõ. Aritu rahvas om vahepääl põlgnuq omma kiilt prostast ja naanuq oitmaq esti kiräkeele poolõ, nii nigu vanast oll´ saksa ja venne keele poolõ oitjid. A paistus, et ka tuu aig om püürdnüq ja opõtõtõdu rahva siän om tulluq arvosaamine, et Estimaa keelerikkus om timä peris oma rikkus. Esiqasi, kuis´ miq sedä rikkust inämb oitaq jõvvamõq vai mõistamõ.

Mis muutus, kui mi täst ilma jääme? Meele jääse tiidmine ilmajäämisest, särdäne tiidmine, midä meil ei olõq pall´oside tõisi asjo kottalõ, mis kattõvaq joba inne selle ilma aigo. Mille sis nimelt sii tiidmine meele aigõt nakas tegemä? Selle, et mi olõmõ vahepääl rahvast saanuq. Ja rahvas tund äräq, kui timä olõmise külest nakas tükke pudõnõma, olku pääle et nuuq tüküq alalõ oietas ja muuseumihe kaemisest vällä pandas.

Aga nigu üteldüs sai – aig nakas jälleq püürdmä. Siinsaman lähiksen om tollõst selge märk. Mäksä valla piiri pääl suurõ tii veeren saisva Esti edimädseq kihõlkonnasildiq. Miq suur´ Võnnu kihõlkond – Haaslavast Taav´askuani – om endä vällä kuulutanuq. Suur´ om ka timä keelerikkus siin tarto ja võro keele piirimail, mis om sünnütänüq suurõ keeleanniga kirämehi. Tuu om jo silmäga nätäq: kos Suitsu, sääl Tuglast! Ja märtsit muistejuttõ omaq täüs Meliste kandi oroq Voorõmäest kooni Kastreni! Tulkuq sii kõik´ nättäväle täämbädside muun´astulli valgõl!

Urmas Kalla

Leave a comment »

Muinastulede öö

23. augustil kell 19 Muinastulede öö üle Melliste järve vee muusika ja mõtisklustega.
Korraldaja MTÜ Kodukoht Mäksa
                                                                         Täiendatud 25. augustil 2009

Traditsioon on sündinud. Seekord leidis rahvakultuuri süüviv ja seda süvendada püüdev suvelõpu suurüritus „Muinastulede öö üle Melliste järve vee„ aset ajaloolise Balti keti 20. aastapäeval – 23. augustil.
Avasõnades toonitas vallavanem Margus Pleksner taaskord  ühtehoidmise ja koostöömeele tähtsust käesoleval ajahetkel. Sotsiaalteadlane Aare Kasemets peab oma kodupaika Võnnu kihelkonnas vaatamata eemaloldud õpingute-ja tööaastatele ikka niivõrd armsaks ja südamelähedaseks, et leiab ka kiirel ajal hetki kodukandi rahvaga koos olla. Nii ka seekord – kahe parmupilliloo vahele jätkus luulekeelne mõtisklus loodusest ja esivanematest , tule maagiast ja kodutunde tähendusest. Võnnu kihelkonna lõunaservast Mehikoormast pärit Urmas Kalla, kellel käsil Võnnu kihelkonna raamatu koostamine, mõtiskles kodupaiga murdekeelest ja keelekõla sidususest ning laulis Võnnu kihelkonnast pärit rahvalaule.
Tartu segarahvatantsurühm Kusta, kus proovides käib harjutamas ka Melliste küla elanik Leo Solna, astus järveäärsele tantsulavale oma kirevate rahvariiete ja kergete tantsusammudega ning teenis vaatajate imetluse ja aplausi. Seejärel pakkusid esinemisrõõmu Meeksi naisvõimlejad ning omalaadsete särtsakate-üllatavate etteastete järel Meeksi meeste tantsutrupilt ei jäänud küll ükski pealtvaataja enam ükskõikseks.
Täpselt kell 20.30, kui hämarus laskumas järveveele ja ümbrusele, taevas aga ilmestamas ja kogunemas kohe-kohe sadu ennustavad ähvardavad pilvekobarad, hakkas kõlama Anne Maasiku rahvaluuleline tuleloits šamaanitrummi põrina saatel. Samal ajal aga süttisid lisaks tõrvikutele ja kaldaäärsetele lõketele veel kümned küünlad järveveele. Vaatepilt oli niivõrd lummav, et isegi taeva hallikarva ilme muutus hoopiski eriliseks –   rõõmustavalt pilvituks ja erakordselt kirevat päikeseloojangukarva.
Nüüd siis oli aplausijärg ka meie oma valla  muusikameeste päralt – kandlemängija Kalle Vassila ja  havai kitarrilt lummavaid viise võluv Valeeri Roht pakkusid suveõhtu lõppakordina ainuomase võlu.
Kõik, kes kohale olid tulnud, tegid endale mõttes pika pai selliste toredate suvelõpu hetkede kinkimise eest. Tänusõnad kohaletulnuile ka korraldustoimkonnalt – ütleb ju Võnnu kihelkonna vanasõnagi: ”Üts and niidikese, teine and niidikese, kokku saab hame.” Seekord sai imeliselt ilus hame…

Eraldi on tänusõnad teile – Anne Maasik, Liidia Konsa , Ene Rõžova, Lea Lüpsik, Merike Karro, Aare Kasemets, Urmas Kalla, Kalle Vassila, Valeeri Roht, Margus Pleksner, Silver Karro, Uno Lehepuu, Ando Karro, Nikolai Kostjutšenko, Raimo Prüüs, Urmas Lüpsik, Rauno Karro, Reimo Karro, Tanel Kütt, Reigo Solna, Urmet Solna, Timo Avloi, Mäksa Maanaiste Seltsi juhatus!

Aasa Sulg
MTÜ Kodukoht Mäksa esimees
Avo Lüpsik
Melliste külavanem

Mis toimus, on võimalik näha http://public.fotki.com/dond/muinastulede–2009/

 

Leave a comment »

Koduvalla matkapäev

20. augustil  Koduvalla matkapäev kohvik Käbitare õuel.

kell 10 jalgrattamatk Võnnu valda
kell 13 lõuna
kell 14 naljalugu “Kõrts”
kell 14.30 Mäksa valla “Kaunis Kodu 2009” tiitli pälvinute autasustamine.

Korraldajad LMS Helin ja Mäksa vallavalitsus

Leave a comment »