Melliste haldusajalugu

 1866. a. seadus määras kogukonna alammääraks 200 meeshinge. Melliste kuulus Poka kogukonna alla. 1892. aastal toimub Poka ja Mäksa kogukonna ühendamine.
 19. sajandi keskel oli Tartumaal 172 valda. 90-ndail aastail valdade arvu vähendati – Tartumaa 148009 elanikku kulus 73 valla alla. Seniste väikeste valdade (Kaagvere, Mäksa, Sarakuste ja Poka) liitumisega moodustus ühine Mäksa vald. Omaette üksus oli seni Kastre vald.

  1904.a. liideti Kastre ja Võnnu valla külad ning moodustus Kastre-Võnnu vald. 1922.a. lõpuks oli Tartumaal 63 valda, Kastre-Võnnu valla elanike arv oli 3942, mis oli maakonnas suuruselt teine. Valla territooriumi moodustasid järgmised külad ja asundused: Hammaste, Issaku, Kastre, Kastre-Peravalla, Kurista, Piirissaar, Saare, Terikeste, Võnnu, Võõbste. Mäksa valla territooriumi moodustasid 19 küla ja asundust: Aru, Eide, Kaagvere, Miina, Ulbi, Kägari, Melliste, Mäekala, Mäksa, Mäletjärve, Olli, Poka, Sarakuste, Sootaga, Sudaste, Tamme, Telliskivi, Tuimäe, Võruküla.
 1938. a. valla piiride reformiga liidetakse Kastre-Võnnu valla idapoolse osad ja Kastre asundus Mäksa vallaga. Valla piir ulatub veel Peipsini.

  1945. a. toimus uus haldusreform, mille tulemusena tekkisid valdadest väiksemad omavalitsusüksused – külanõukogud. Tartu maakonna 9 vallast moodustati 22 külanõukogu. Mäksa valla piires moodustati 3 külanõukogu: Melliste külanõukogu (Melliste, Piiri, Mäletjärve, Oru, Võru, Metsanurga, Vana-Kastre, Sarakuste, Poka, Kaagvere), Mäksa külanõukogu (Sarakuste, Mäksa, Aru, Rehe, Tamme, Mägari, Tigase, Telliskivi, Parveotsa, Tuuleveski) ja Võõpste külanõukogu (Kaarli, Kastre, Aruaia, Praaga, Võõpste, Kõrvesilla).

 1954. a. oli oluline muudatus külanõukogude arvu kärpimine. Mäksa, Melliste ja Võõpste külanõukogust moodustati Mäksa külanõukogu. Tartu rajoonis jäi 22-st külanõukogust 10. 1962.-1963. a. korraldatud haldusjaotusel moodustati Tartu rajooni piiresse 23 külanõukogu. 1968. a. piiri muudatusega pidi Mäksa külanõukogu oma Peipsiäärse ala loovutama Koosa külanõukogule (284 ha). 

 1977. a. haldusreform nägi ette pisikülade liitmise, kas omavahel või suurematega. Eestimaa 7023 külast kadus administratiivsel Eestimaa kaardilt 3749. Külanimede valikul eelistati vanemaid ja ainukordsemaid nimesid, kaotati korduvalt esinevaid, sama- ja lisanimelisi külade ja asunduste nimesid. Mäksa külanõukogus moodustus 16 küla: Aruaia, Kaagvere, Kaarlimõisa, Kastre, Melliste, Mäksa, Mäletjärve, Poka, Sarakuste, Sudaste, Tammevaldma, Tigase, Vana-Kastre, Veskimäe, Võruküla, Võõpste küla. 
 
 Eesti iseseisvuse taastamise alguseks tavatsetakse lugeda deklaratsiooni Eesti suveräänsusest 16. novembrist 1988. Kohaliku omavalitsuse aluste seadus ja haldussüsteemi loomise seadus võeti vastu 1989. a. 16. mail 1991. aastal omistati omavalitsuslik staatus Mäksa vallale. 

Mäksa vallavanemad:

Nestro
Aksel Luska
1930.- aastad  Leonhard Keskpalu
Mäksa külanõukogu esimehed:
1945-1956  Eduard Arike
1956-1989 Valve Koho
1989-1991 Jaanus Pajumaa
Mäksa vallavanemad:
1991-1992 Jaanus Pajumaa           
1992-1993 Maimu Möller (kt.)                       
1993-1996  Rubert Saluoks            
1996-1999  Ilmar Suik                             
1999-      Margus Pleksner                   
Mäksa vallasekretärid
1930-1940  Voldemar Sõrmus          
1965-2007  Milvi Sõõru               
2007 –        Mariliis Timmermann
Mäksa vallavolikogude esimehed
1991-1993  Mare Nurmes
1993-1996  Jüri Timmermann
1996-1999  Peeter Kollist
1999-2002  Jüri Timmermann
2002-2005  Sirje Jõgiaas
2005-          Vaike Lillemäe

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: