Kuidas tüdruk luupainajast lahti pääsis

Ühel peremehe tütrel käinud luupainaja juba seitse aastat peal. Küll otsinud ta igalt poolt arstiabi, aga kõik ei aidanud midagi.
 Kord tulnud selle peremehe juurde üks öömajaline. Sellele rääkinud tütar oma häda.
 “Küll ma aitan!” ütles võõras.
 Õhtul, kui teised magama heitnud, süüdanud öömajaline küünla põlema ja pannud villavaka alla.
 Ööse hakanud tüdruk korisema ja kägisema.
 Öömajaline võtnud ruttu küünla välja ja läinud tüdruku juurde. Üks vana kuivanud tsiug olnud tüdruku peal. Öömajaline võtnud selle ja raiunud sel paku peal kirvega nina otsast ära.
 Hommikul tulnud üleaia perenaine sinna. Teretab: “Tere hommikust!”
 “Tere, tere!” vastavad teised. “Kas teie pool kõik terved?”
 Naine kohe: “Terved muidu kõik, muud kui vana ema käis ööse väljas ja löönud enesel nina otsast ära!”
 Sest ajast saadik jätnud luupainaja tüdruku rahule.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: