Melliste küla lugu

Milvi Kool “Muinastulede öö”

mellistekylalugu — Tue, 10 Nov 2009 15:53:03 +0000

Muinastulede öö

Sume ja salapärane lõikuskuu öö,
meie järvel on süttinud küünaldest vöö.
Need tulukesed peegelduvad järveveest
just nagu taevatähed kõrgest Linnuteest.

On ümber järve kodud rajatud.
Nüüd järveväravates tuled süüdatud,
et ka lahkunud hinged saaksid korraks tulla
ja mõned õhtutunnid omastega olla.

Näe, ladvaoksad liikumas on kõrgel kasepuul.
Kas ainult nõnda näis? Või on see öine tuul ?

On inimesi tulnud kaugelt, lähedalt
ja kauneis rahvariietes on kohal tantsijad.
On loitse lausutud ja kuuldub trummipõrinat
ning havai kitarrilt võrratumat muusikat.

Siin võid vaikselt vestelda või murul tantsida
või tulekumas enda sisse vaadata.
Ses öös on müstikat ja maagiat.
Öö hämaruses nagu varjud liiguvad.

Kuid pikkamööda muinastuled järvel kustuvad.
Öö pehme pimedus nüüd katab kogu maad.

Milvi Kool

Luuletus on sündinud maagilisel kuupäeval , 09.09.09

Mellistega seotud hariduselu

mellistekylalugu — Wed, 04 Nov 2009 15:27:12 +0000

1765 – asutati Kaagveres, Sarakustes,Tammel ja Võõbstes 2-klassilised külakoolid
1781-1784 – kool Sarakuste mõisas
1787 – Sarakuste külakooli uueks asukohaks saab Sudaste küla
1787 – Vana-Kastre külla ehitati uus koolihoone
1811 – Võnnu kihelkonnakooli asutamine
1813 – Tamme koolis õpetajaks Mitra Johani, koolis 94 last
1814 – Võõpstesse ehitati koolimaja
1815 – Vana-Kastre kool sai uue avara maja
1834 – Tamme koolis õppis 70 last
1841 – ehitati uus Sarakuste koolimaja Naritse talu juurde Sudastes
1841 – tegutsevad külakoolid Kaagveres, Sarakustes, Tammel, Võõbstes, Pokal ja Laanel
1847 – Võnnu kihelkonnakool taas tegevuses
1857 – Sarakuste kool viidi üle Koolimaa talu juurde
1866 – Poka valla külakool sai ruumid Tuimäe (Melliste) külas Sika talu juures. 1870. aastatel oli kool üks parimaid kihelkonnas.
1874 – Mäksa vallal uus koolimaja
1876 – Võnnus avati Tütarlaste erakool (perenaiste kutsekool)
1881 – Vana-Kastres uus koolihoone
1884 – Sarakuste kool hävib tulekahju läbi. Uus koolihoone ehitati samal aastal üles
1886 – Mäksa koolile osteti valla poolt uus orel
1903 – Külakooli sulgemine Melliste külas. Kool ühendatakse Sarakuste kooliga
1919 – Võnnus 6-klassiline kõrgem kihelkonnakool poistele ja tüdrukutele
1920 – Mäksa mõisa härrastemajas avatakse uus 4-klassiline kool
1922 – Mäksa kool viiakse üle Aru karjamõisa
1923 – 1935 – Mäksa mõisas tegutses Mäksa Hariduse Seltsi 5. ja 6. klassiga erakool
1928 – Aru kooliga liidetakse Tamme ja Kaagvere kool
1934 – Võõpstesse ehitatakse uus koolimaja
1934 – Sarakuste Algkool alustab tegevust uues kahekorruselises koolihoones Räpina tee ääres Sudaste külas
1944 – Uus Sarakuste koolihoone põleb sõjatules pommitamise läbi. Kool jätkab tegevust Poka külas
1952 – Melliste külas taas algkool (Sarakuste Algkool)
1976 – kool Melliste külas suletakse, lapsed lähevad Aru 8-kl. kooli
1979 – Aru 8.-kl. kool suletakse, lapsed lähevad Luunja Keskkooli
1979 – Võõpste 8-kl. kool muudetakse algkooliks
1989 – Võnnu 8-klassilisest koolist saab keskkool
1991 – avatakse uus Melliste Algkool. Kool alustab esmalt 4-klassilisena. Kooli juhataja Aime Tamm, koolis õpib 62 last ja töötab 7 õpetajat.
1992 – Melliste Algkooli juures alustab tegutsemist lasteaed                  1993 – Melliste Algkool muutub 6-klassiliseks
1996 – Melliste koolis on 96 õpilast
1998 – avatakse Melliste kooli bassein
2001 – Võõpste algkool lõpetab tegevuse
2003 – Melliste Algkool-Lasteaed pälvib peaministri tänukirja „Kaunile Eesti kodule”
2004 – avatakse Melliste kooli korvpalliväljak
2006 – Melliste Algkooli juhatajaks saab Sirje Jõgiaas
2008 – avatakse Melliste kooli uus võimla
2009 – Melliste koolis õpib 60 õpilast ja lasteaias käib 80 last

Rahvas algab raamatust

mellistekylalugu — Mon, 12 Oct 2009 17:09:43 +0000

Rahvas algab raamatust… Oled Sa seda luulelist elutõde kuulnud? Küllap ikka, sest vanavanemate elutõena on kirja pandud, et sündinud laps peaks saama oma käega katsuda raamatut, siis on kindel, et temast kasvab kord tark inimene. Luulelisuse aga on selle tõdemuse sisse kirjutanud luuletaja Hando Runnel.
Rahvas algab raamatust… Selle tõe tunnistuseks, eduka koolitee alguseks ja raamatusõpruse teetähiseks viis iga Melliste Algkool-lasteaia I kl. koolilaps teadmistepäeval koju Melliste raamatukogu poolt kingitud kauni muinasjuturaamatu.
Rahvas algab raamatust… Sellise märklause on Eestimaa raamatukoguhoidjad valinud tänavuste raamatukogupäevade suuniseks. Raamatukogupäevade traditsiooniliseks ajaks aga on hingedeaja lõpuperiood porikuu viimasel kümnendil, 20.-30.oktoober.
Rahvas algab raamatust… Selle juhtmõtte kanname 22. oktoobril Melliste raamatukogu ruumides edasi neisse koduvalla peredesse, kus selle aastanumbri sees uus vallakodanik ilmavalgele tulnud on. Oma esimese raamatu”Las laps loeb” saavad kingituseks kõik Eestimaa perede pisipõngerjad, et aastate möödudes oma sünniaastal välja antud kauni raamatu kaasabil õppida mõistma, õppida kuulama, õppida vaatama, õppida lugema.
Rahvas algab raamatust… On aeg arupidamiseks, kuidas Sina end raamatuga suhestanud oled.

Aasa Sulg
Melliste raamatukogu

Kohtumisõhtu Igor Gräziniga

mellistekylalugu — Tue, 06 Oct 2009 16:51:50 +0000

Pühapäeval, 11. oktoobril kell 14.00 toimub kohvikus Käbitare kohtumisõhtu Riigikogu liikme Igor Gräziniga. Kõik huvilised on oodatud.

“Mikumärdi”

mellistekylalugu — Fri, 28 Aug 2009 09:21:49 +0000

6. septembril kell 15 H. Raudsepa “Mikumärdi” LMS Helina esituses Poka külas Sulbi talu õuel.
Korraldaja LMS Helin

Mõni sõna “Mikumärdist” http://www.tartupostimees.ee/?id=86746

Mõtteheietusi muinastulede öös

mellistekylalugu — Tue, 25 Aug 2009 15:17:24 +0000

Me maal kord ammu ennemuistsel ajal
Siin jää ja kivid tegid veele raja

Kui linnud, loomad, inimesed ja valge susi tulid
Kord Taeva-Uku välgust lõi lõkkele esimuinastuli

Maa rahvas pärib oma esivanematelt jumalised lood
Kus nime said kõik järved, mäed, hiied, jõed ja sood

Nüüd piki Kalevipoja künnivagu seitsme järve ja ojade veed
Siin viivad Emajõe poole põlisrahva muinastuled need

Unikülast püha Sinimäe lähedalt läbi Mäletjärve Mellisteni
Toob vetevool aegade hämarusest maahaldjate teateid meieni

Kui maa ja vesi, õhk ja tuli on üheskoos
Ja kodukandi rahvas siinsamas on üheskoos
Võib tunda õhus helinata hellatust
Sõnadeta sõlmitust
Ilus oled maa, esiemade ja esiisade maa

Ja Unikülast Sinimäe lähedalt läbi Mäletjärve Mellisteni
Toob vetevool aegade hämarusest haldjate teateid meieni

Oh hellad haldjad, esiemad-isad
Kõik kohalikud kaimud-hõimud
Te elate edasi me veres ja näos, maas ja vees ja rahva luules
Te hingede märguandeid aimub siin öötuledes, puudes ja tuules
Ja aimub meilegi nüüd ja praegu -
Jah, me oleme, oleme surematud
Kui sünnime uuesti oma lastes, lastelastes, lastelastelastelastes
Kui esiemade ja -isade taassündide ja laulude rida meis ei katke
Kui anname vana maarahvana märku muinastuledes, me oleme elus
Me jätkame eelkäijate teed

Nii ajast aega ka seitsme järve ja arvuta allikate veed
Siin maavallas teevad omale maailmamere ja taeva poole teed
Vaid hetk peatub aja vool, süttib tähti siin (ja) taevas
Ja meie, tähisel Linnuteel koos Maaga
Sõidame maarahvana nagu omas laevas

Aare Kasemets

Muun´astulli üü Melisten

mellistekylalugu — Tue, 25 Aug 2009 15:11:16 +0000

Muun´astulõq läädetäs täämbä üle põhjamaie. Sii olõs´ ütekõrraga nigu väega vana ja väega vasnõ muud. Ammus taa oll´, ku säräst üüd naati siin Melisten tähistämä! A tuli esiq om jo vana asi ja niisama vana om üü. Tuli või vahtsõl aol tullaq ka pirnist, aga tä jääse iks tulõst. Pirnitulõsid om saanuq kotusside nii pall´o, et üü ei paistuq inämb üü muudo ja liina kottal ei näe inämb, kui tähti täüs või ollaq taav´as põõm´ukuu üüse. Aga muun´astulõq peässiq ubis midägi nättäväle tuuma, mitte meid pimmest lüümä.

Nä peässiväq näütämä midägi, mis meid avitas kokko oitaq joba muistidsõst ajost pääle. Mille jaost toda vaja om? Et püsümä jäädäq, et kinmäs ollaq. Kinmäs om tuu, kel om midägi, mille nõalõ tukõq. Millegi nõalõ, mis om esiq kinmäs ja muutumadaq.

Nii imelik, kui sii ei olõq – kõgõ elävämbäq ja liikuvambaq asjaq võõvaq saadaq kõgõ kinmämbist ja püsüvämbist. Nii om lännüq miq keele, mi kotussõnimmi ja muistejuttõgaq. Aas´tasato om näid kynõlduq, näq omavaq omma ello elänüq ja näko muutnuq – ja sis kõrragaq ommaq näq üles kirotõduq ja nigu paika jäänüq, muuseumihe ja raamatihe kogotuq. Pall´o sellest kõgõst olõmõ esiq unõtanuq. Aga miq tiiäme, et kui meil om jälle vaja ennäst äräq tundaq, et mi olõmõ üts´ omaette rahvas tõisi siän, sis om meil olõman kinmäs põhi, kohe tukõq, ja läteq, kost juvvaq. Kui mi õnnõ ei unõtaq tiid tollõ lätte mano. Seeniq kül om tii oma keele rikkusõ mano vallalõ, aga tasos mõtõldaq, et miq sugupõlv võip ollaq viimäne, kes omma keelepruuki elävän kuuld.

Mis om sii oma keele man nii esiqsugust? Mitte ynnõ tuu, et tä om kokko kasunuq sii paag´aga ja om nigu esiq muutunu oma kihõlkonna tundõmärgist. Oma kiil´ köüt meid tõtõstõ kokko ka sada aas´tat tagasi elänüisi inemiisiga. Olõ lugõnu oman keelen kirjä pantuisi juttõ 19. aas´tasaa lõpust ja sinnäq kõrvalõ juttõ tollõ ajo esti kirjäkeelen. Ja ma tunnõ äräq, kui pall´o om kirjäkiil´ sii ajoga muutunuq – nigu olõs´ nuuq kirotajaq ubis tõõsõst maailmast peri inemiseq. Nääde maailm om sinnäq aigo jäänüki. Aga mi umakiilne jutt juus´ke sada aas´tat tagasi niisamamuudo nigu prõlla – niisama, nigu kuulõt poodi man vai talo moro pääl, kos õnnõ põlitsõq oma kandi inemiseq oman keelen kõnõldaq tihkasõq. Toda panõt kül tähele, et vaesembast om miq kiil´ jäänüq, sõnno ja ütelüisi om kõrrast unõtama naatuq. Aga muud´o tytõstõ – oma kiil´ om tuu, mis pidä meid ütenkuun kogoni sis, kui mi tülün olõmõq. Olkuq miq rikkaq vai vaeseq vai üts´kõik´ mis eräkonnast – tuu om teedäq, et üts´ kiil´ om ammust aost kõõgil suun olnuq. Õnnõ üts´ vahetegemine om siin vahepääl mano tulnuq – koolitõduisi ja koolitamadaq inemiisi vaihõlõ. Aritu rahvas om vahepääl põlgnuq omma kiilt prostast ja naanuq oitmaq esti kiräkeele poolõ, nii nigu vanast oll´ saksa ja venne keele poolõ oitjid. A paistus, et ka tuu aig om püürdnüq ja opõtõtõdu rahva siän om tulluq arvosaamine, et Estimaa keelerikkus om timä peris oma rikkus. Esiqasi, kuis´ miq sedä rikkust inämb oitaq jõvvamõq vai mõistamõ.

Mis muutus, kui mi täst ilma jääme? Meele jääse tiidmine ilmajäämisest, särdäne tiidmine, midä meil ei olõq pall´oside tõisi asjo kottalõ, mis kattõvaq joba inne selle ilma aigo. Mille sis nimelt sii tiidmine meele aigõt nakas tegemä? Selle, et mi olõmõ vahepääl rahvast saanuq. Ja rahvas tund äräq, kui timä olõmise külest nakas tükke pudõnõma, olku pääle et nuuq tüküq alalõ oietas ja muuseumihe kaemisest vällä pandas.

Aga nigu üteldüs sai – aig nakas jälleq püürdmä. Siinsaman lähiksen om tollõst selge märk. Mäksä valla piiri pääl suurõ tii veeren saisva Esti edimädseq kihõlkonnasildiq. Miq suur´ Võnnu kihõlkond – Haaslavast Taav´askuani – om endä vällä kuulutanuq. Suur´ om ka timä keelerikkus siin tarto ja võro keele piirimail, mis om sünnütänüq suurõ keeleanniga kirämehi. Tuu om jo silmäga nätäq: kos Suitsu, sääl Tuglast! Ja märtsit muistejuttõ omaq täüs Meliste kandi oroq Voorõmäest kooni Kastreni! Tulkuq sii kõik´ nättäväle täämbädside muun´astulli valgõl!

Urmas Kalla

Muinastulede öö

mellistekylalugu — Thu, 13 Aug 2009 10:55:54 +0000

23. augustil kell 19 Muinastulede öö üle Melliste järve vee muusika ja mõtisklustega.
Korraldaja MTÜ Kodukoht Mäksa
Täiendatud 25. augustil 2009

Traditsioon on sündinud. Seekord leidis rahvakultuuri süüviv ja seda süvendada püüdev suvelõpu suurüritus „Muinastulede öö üle Melliste järve vee„ aset ajaloolise Balti keti 20. aastapäeval – 23. augustil.
Avasõnades toonitas vallavanem Margus Pleksner taaskord ühtehoidmise ja koostöömeele tähtsust käesoleval ajahetkel. Sotsiaalteadlane Aare Kasemets peab oma kodupaika Võnnu kihelkonnas vaatamata eemaloldud õpingute-ja tööaastatele ikka niivõrd armsaks ja südamelähedaseks, et leiab ka kiirel ajal hetki kodukandi rahvaga koos olla. Nii ka seekord – kahe parmupilliloo vahele jätkus luulekeelne mõtisklus loodusest ja esivanematest , tule maagiast ja kodutunde tähendusest. Võnnu kihelkonna lõunaservast Mehikoormast pärit Urmas Kalla, kellel käsil Võnnu kihelkonna raamatu koostamine, mõtiskles kodupaiga murdekeelest ja keelekõla sidususest ning laulis Võnnu kihelkonnast pärit rahvalaule.
Tartu segarahvatantsurühm Kusta, kus proovides käib harjutamas ka Melliste küla elanik Leo Solna, astus järveäärsele tantsulavale oma kirevate rahvariiete ja kergete tantsusammudega ning teenis vaatajate imetluse ja aplausi. Seejärel pakkusid esinemisrõõmu Meeksi naisvõimlejad ning omalaadsete särtsakate-üllatavate etteastete järel Meeksi meeste tantsutrupilt ei jäänud küll ükski pealtvaataja enam ükskõikseks.
Täpselt kell 20.30, kui hämarus laskumas järveveele ja ümbrusele, taevas aga ilmestamas ja kogunemas kohe-kohe sadu ennustavad ähvardavad pilvekobarad, hakkas kõlama Anne Maasiku rahvaluuleline tuleloits šamaanitrummi põrina saatel. Samal ajal aga süttisid lisaks tõrvikutele ja kaldaäärsetele lõketele veel kümned küünlad järveveele. Vaatepilt oli niivõrd lummav, et isegi taeva hallikarva ilme muutus hoopiski eriliseks - rõõmustavalt pilvituks ja erakordselt kirevat päikeseloojangukarva.
Nüüd siis oli aplausijärg ka meie oma valla muusikameeste päralt – kandlemängija Kalle Vassila ja havai kitarrilt lummavaid viise võluv Valeeri Roht pakkusid suveõhtu lõppakordina ainuomase võlu.
Kõik, kes kohale olid tulnud, tegid endale mõttes pika pai selliste toredate suvelõpu hetkede kinkimise eest. Tänusõnad kohaletulnuile ka korraldustoimkonnalt – ütleb ju Võnnu kihelkonna vanasõnagi: ”Üts and niidikese, teine and niidikese, kokku saab hame.” Seekord sai imeliselt ilus hame…

Eraldi on tänusõnad teile – Anne Maasik, Liidia Konsa , Ene Rõžova, Lea Lüpsik, Merike Karro, Aare Kasemets, Urmas Kalla, Kalle Vassila, Valeeri Roht, Margus Pleksner, Silver Karro, Uno Lehepuu, Ando Karro, Nikolai Kostjutšenko, Raimo Prüüs, Urmas Lüpsik, Rauno Karro, Reimo Karro, Tanel Kütt, Reigo Solna, Urmet Solna, Timo Avloi, Mäksa Maanaiste Seltsi juhatus!

Aasa Sulg
MTÜ Kodukoht Mäksa esimees
Avo Lüpsik
Melliste külavanem

Mis toimus, on võimalik näha http://public.fotki.com/dond/muinastulede–2009/

Koduvalla matkapäev

mellistekylalugu — Thu, 13 Aug 2009 10:49:16 +0000

20. augustil Koduvalla matkapäev kohvik Käbitare õuel.

kell 10 jalgrattamatk Võnnu valda
kell 13 lõuna
kell 14 naljalugu “Kõrts”
kell 14.30 Mäksa valla “Kaunis Kodu 2009″ tiitli pälvinute autasustamine.

Korraldajad LMS Helin ja Mäksa vallavalitsus

Vanatehnika laat Mellistes

mellistekylalugu — Wed, 15 Jul 2009 16:54:34 +0000

Tartu-Räpina maantee 17 kilomeetril Tartust tullest vasakut kätt kohvik Käbitare õuel toimub 2. augustil kell 8 järjekordne vanatehnika laat “Sulle-mulle”. Müügil vanavara, vanad autoosad ja muu vanakraam.
Korraldaja klubi Levatek (lähem info Avo Lüpsik 5111971)