Melliste küla piiridesse jääb mitmeid eriilmelisi metsatukki. Nii kasvab Marjamäel, Lingutusmäel ja Oravikus segametsa, Oraviku põhjaküljel ja Käbitare ümber ilus männik, Väiksel Lingutusmäel kena kasesalu ning Koplimäel 1978. aastal istutatud park uhke nimega „Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu kuuekümnendale aastapäevale pühendatud Eesti NSV Tartu rajooni Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi kolme põlvkonna kohtumist märkiv komsaomoli kuusetukake, mis koosneb tegelikult mändidest”.
Lisaks ilmestavd küla ilusad põlispuud. Neist väärikaim on ligi 200 aasta vanune omapärase lopsaka ja ilusa võraga mänd järve loodeküljel. Mänd on loodusväärtusena ka arvel. Külapilti ilmestavad Indo talu maadel kasvavad tammed ning Kopli talu maadel kasvavad pärnad, millede vanus on tõenäolisest sadakond aastat. Pisut nooremad on kased bussijaama kõrval. Oraviku uuselamute keskel kasvab laia ja uhke võraga kuusk, mis enam kui veerandsada aastat on küla ühise jõulupuu au kandnud.
Arhiveeri loodus
Melliste puud
Melliste veed
Melliste järv
Melliste järv on tõenäoliselt inimkäte loodud. Esialgu paisutati oja veskitiigiks – Melliste veskist on teateid juba 16. sajandist. 1976. aastal järve paisutati ja süvendati ja nendes piirides on järv tänini. Kuigi järv vajaks pisut puhastamist, on Melliste järv hinnatud ujumiskohana - kaks liivaranda, suurem järve kagukaldal, rahvasuus Kaskedel, ja pisem loodeosas, uhke männi naabruses. Julgemad ujuvad põhjapool järve paisu juures, lisaks on mitmeid paadisildu, tõsi küll, enamjaolt eravalduses. Järves leidub rikkalikult tavalisi järvekalu: ahvenat, särge, linaskit, haugi (teadaolevalt suurim Melliste järvest püütud haug oli 7,5 kg). Järv on arvel loodusväärtusena.
Melliste oja
Läbi küla voolab Melliste oja, mis algab Kriimanist, voolab Mäletjärve oja nime all läbi Lavatsi järve, sealt edasi Poka järvest Poka ojana ja siis läbi Melliste järve suubudes Melliste oja nime all küla piiril Luutsna jõkke. Oja pikkus on 8 km.
Luutsna jõgi
Melliste küla piirneb ida suunal Luutsna jõega. 22 km pikkune enamjaolt 1 m sügavune ja 6-10 m laiune jõgi saab alguse Lootvinast ja suubub Vana-Kastres Emajõkke.
Melliste mäed
Nagu ikka Eestis, on ka Melliste külas iga väiksematki kõrgendikku nimetatud uhkelt mäeks, ja olgem ausad, Tartu poolt tulles tundubki maastik Melliste kohal mägisemaks muutuvat. Mellistes on Lingutusmägi, Väike Lingutusmägi, Marjamägi, Koplimägi, Tuimäe.
Arheoloogiamälestisena on Mellistes arvele võetud Melliste kalmekoht Väikesel Lingutusmäel ning linnusekoht Lingutusmäel, Lingutusmägi on ka loodusväärtusena arvel. Kui kalmekohal on kaitse all kalmekoht, siis Lingutusmäe kaitsetsoon on 50 meetrit mälestise piirist.
Lingutusmägi paikneb Melliste külas Melliste paisjärve edelapoolsel kaldal, Väike Lingutusmägi jääb oja vastaskaldale.
Lingutusmäe puhul on tegemist on edela-kirde suunalise pikliku moreenseljandikuga, mille pikkus on u 240 m ja mis mis tõuseb laugjalt edelast kirde suunas. Kuigi linnusel puuduvad vallid ning muud inimtekkelistele kaitserajatistele viitavad tunnused ning pole ka toimunud suuri arheoloogilisi kaevamisi, võimaldab rahvapärimus, maastikul selgelt eristuv kuju ning arheoloogilise kultuurkihi olemasolu järeldada, et ilmselt on tegemist I aastatuhande lõpu- II aastatuhande alguse linnusega. Arheoloogid arvavad, et linnuse õuealal on ilmselt varasematel aegadel küntud ka põldu, kuigi hilisema rahvapärimuse järgi on Lingutusmäel aastasadu mets kasvanud ja põllumaaks ei ole seda kasutatud.
Muinsuskaitse ameti poolt 3. märtsil 2008 tehtud ülevaate järgi on Lingutusmäe üldine seisukord rahuldav. Mälestisel kasvab segamets, valdavalt kased ja kuused. Linnuse õueala ning nõlvad on üldiselt korras, kohati oleks vaja koristada langenud või ka juba maha saetud, kuid vedelema jäätud metsakuivi puid. Linnusel puudub kaitsetahvel või muu mälestisele viitav tähis.
Lingutusmäge on kohalikud koduloouurimishuvilised küll püüdnud laiema avalikkuse ette tuua: sajandivahetusel paigaldati mäele mälestustahvel ning rajati kivikangur “Kurjuse kiviga katan” (lähtudes levinud legendist, et mäel olnud linnus on elanike kurjuse tõttu maa alla vajunud ja nõnda katab iga juurdelisatud kivi kurjust). Lingitusmägi kuulub eravaldusesse ja praegune omanik ei ole mäe kuulsusest huvitatud, nii on praeguseks kadunud nii mälestustahvel kui kivikangur.
